ELi–Mercosuri kaubandusleping takerdus
Euroopa Parlamendi napp otsus küsida Euroopa Kohtult hinnangut ELi ja Mercosuri kaubanduslepingu kooskõla kohta ELi aluslepingutega näitab, kui vastuoluline see lepe on. Põllumajandustootjad ja -ühistud hoiatavad, et leping ei tohi viia olukorrani, kus Euroopa tootjatelt nõutakse üha rangemaid standardeid, samal ajal kui turule pääsevad madalamate nõuetega toodetud kaubad.
Euroopa Parlament otsustas 21. jaanuaril pöörduda Euroopa Kohtu poole, et saada hinnang, kas ELi ja Mercosuri kaubandusleping on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingutega. Strasbourg’is toimunud hääletusel toetas ettepanekut 334 saadikut, vastu oli 324 ning 11 jäi erapooletuks. Nii napp tulemus näitab, kui teravalt leping Euroopa Liitu lõhestab.
Seotud lood
Eesti kutselised mesinikud toetavad Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riike ühendava Mercosuri kaubandusleppe sõlmimist vaid tingimusel, et imporditavale meele kehtestatakse siduv päritolu-, autentsus- ja ohutuskontroll. Mesinikud hoiatavad, et ilma rangete reegliteta süveneb mee võltsimine ning aus tootmine Euroopas satub löögi alla.
Euroopa Liidu Nõukogu andis 9. jaanuaril heakskiidu EL-i ja Mercosuri vahelise vabakaubanduslepingu allkirjastamiseks. Põllumajandustootjate jaoks tähendab see paremat ligipääsu uutele turgudele, ekspordivõimaluste kasvu ning samal ajal tugevaid kaitsemehhanisme tundlikes sektorites. Lepingu allkirjastamine toimub sel nädalal Paraguays.
ELi ja Mercosuri kaubanduslepe loob Eesti põllumajandustootjatele paremad võimalused eksportimiseks, vähendades seniseid kõrgeid tollimakse. Samas tagavad kaitsemehhanismid, et vajadusel saab Euroopa Liit kodumaiseid tootjaid impordisurve eest kiiresti kaitsta.
Euroopa Komisjoni kavatsus esitada peatselt ratifitseerimiseks ELi ja Mercosuri kaubandusleping on põllumajandussektoris tekitanud tugevat vastuseisu. Põllumeeste hinnangul on tegemist poliitilise pealesurumisega, mis saadab negatiivse signaali uue poliitilise hooaja alguses.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
“Väikestest startup’idest on kõht täis saanud”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele