ELi–Mercosuri kaubandusleping takerdus

Eesti kutselised mesinikud toetavad Euroopa Liidu ja Lõuna-Ameerika riike ühendava Mercosuri kaubandusleppe sõlmimist vaid tingimusel, et imporditavale meele kehtestatakse siduv päritolu-, autentsus- ja ohutuskontroll. Mesinikud hoiatavad, et ilma rangete reegliteta süveneb mee võltsimine ning aus tootmine Euroopas satub löögi alla.

Euroopa Liidu Nõukogu andis 9. jaanuaril heakskiidu EL-i ja Mercosuri vahelise vabakaubanduslepingu allkirjastamiseks. Põllumajandustootjate jaoks tähendab see paremat ligipääsu uutele turgudele, ekspordivõimaluste kasvu ning samal ajal tugevaid kaitsemehhanisme tundlikes sektorites. Lepingu allkirjastamine toimub sel nädalal Paraguays.

ELi ja Mercosuri kaubanduslepe loob Eesti põllumajandustootjatele paremad võimalused eksportimiseks, vähendades seniseid kõrgeid tollimakse. Samas tagavad kaitsemehhanismid, et vajadusel saab Euroopa Liit kodumaiseid tootjaid impordisurve eest kiiresti kaitsta.

Euroopa Komisjoni kavatsus esitada peatselt ratifitseerimiseks ELi ja Mercosuri kaubandusleping on põllumajandussektoris tekitanud tugevat vastuseisu. Põllumeeste hinnangul on tegemist poliitilise pealesurumisega, mis saadab negatiivse signaali uue poliitilise hooaja alguses.

Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.