Eesti toidujulgeolek ei tähenda ainult kriisivarusid ega küsimust, kas kusagil laos seisab piisavalt makarone. Tegelik valmisolek sünnib palju varem – põllul, farmis, tööstuses, energiavõrgus, logistikas ja tarbija igapäevastes valikutes. Maaülikooli konverentsil „Kahe jalaga Maa peal“ toimunud arutelus jäi kõlama, et toidujulgeolekut ei saa lahendada ühe varu, ühe ettevõtte ega ühe ministeeriumi kaudu. See sõltub kogu ahela toimepidevusest.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

  • miks ei taga ainult kriisilaos seisvad makaronid Eesti tegelikku toidujulgeolekut;
  • kuidas kirjeldasid Triin Kõrgmaa ja Meelis Laande toidusektori kõige kriitilisemaid nõrkusi;
Arutelu juhtis ERRi saatejuht Mirko Ojakivi. Arutelus osalesid Taavi Tull, Rando Värnik, Kerli Ats, Triin Kõrgmaa ja Meelis Laande.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.26, 15:41
Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele