Toidujulgeolek algab põllult, kuid ei lõpe seal
Eesti toidujulgeolek ei tähenda ainult kriisivarusid ega küsimust, kas kusagil laos seisab piisavalt makarone. Tegelik valmisolek sünnib palju varem – põllul, farmis, tööstuses, energiavõrgus, logistikas ja tarbija igapäevastes valikutes. Maaülikooli konverentsil „Kahe jalaga Maa peal“ toimunud arutelus jäi kõlama, et toidujulgeolekut ei saa lahendada ühe varu, ühe ettevõtte ega ühe ministeeriumi kaudu. See sõltub kogu ahela toimepidevusest.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti põllumajandus- ja toidusektor on viimaste aastate kriisidega hästi hakkama saanud, kuid see ei tähenda, et valmisolek oleks lõpuni paigas. Geopoliitiline olukord, tarneahelate katkestused, energia hind ja kättesaadavus, loomataudid ning kliimaga seotud muutused sunnivad üha täpsemalt küsima, mida toidujulgeolek tegelikult tähendab.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
3
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Viimased uudised
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Üritused
Hetkel kuum
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele