Toidujulgeolek algab põllult, kuid ei lõpe seal
Eesti toidujulgeolek ei tähenda ainult kriisivarusid ega küsimust, kas kusagil laos seisab piisavalt makarone. Tegelik valmisolek sünnib palju varem – põllul, farmis, tööstuses, energiavõrgus, logistikas ja tarbija igapäevastes valikutes. Maaülikooli konverentsil „Kahe jalaga Maa peal“ toimunud arutelus jäi kõlama, et toidujulgeolekut ei saa lahendada ühe varu, ühe ettevõtte ega ühe ministeeriumi kaudu. See sõltub kogu ahela toimepidevusest.
Loe AI kokkuvõtet
Eesti põllumajandus- ja toidusektor on viimaste aastate kriisidega hästi hakkama saanud, kuid see ei tähenda, et valmisolek oleks lõpuni paigas. Geopoliitiline olukord, tarneahelate katkestused, energia hind ja kättesaadavus, loomataudid ning kliimaga seotud muutused sunnivad üha täpsemalt küsima, mida toidujulgeolek tegelikult tähendab.
Seotud lood
Eesti põllumehed viivad suvel oma sõnumi maanteede äärde, et hoiatada põllumajanduse arvelt tehtavate kärbete eest. Täna algav üleriigiline plakatikampaania rõhutab, et kohalik toidutootmine ei ole üksnes ühe sektori mure, vaid Eesti igapäevaelu, majanduse ja julgeoleku küsimus.
Swedbanki 2026. aasta tööstusuuringu andmetel prognoosib toiduainetööstus selleks aastaks müügitulu ja toodangumahu teatavat vähenemist. Samas näeb pea kaks kolmandikku ettevõtteid, et investeeringud hakkavad suurenema, ning enam kui pool ettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele.
Teraviljakasvatuses ei määra lõpptulemust enam ainult geneetika või väetamine. Üha enam sõltub saagikus ja kvaliteet sellest, kui edukalt suudetakse kontrollida haigussurvet kogu vegetatsiooniperioodi vältel.
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
E-Piima päästmiseks pole veel hilja
18.06 lisatud KEVILI finantsjuhi Sven Padjuse selgitus vilja börsihinna kõikumise riske maandavate futuurlepingute arvestusega põhitegevustulemis
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele