Autor: Äripäev • 21. oktoober 2019

Miljarditehase saaga järgne halb uus ilm

Suurte taristuprojektide arendajad peavad tegema muudatusi senises suhtumises ja suhtlemises, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Foto: Anti Veermaa

Tartu tselluloositehase läbikukkumise järel tekkinud olustikus tuleb nii ettevõtjatel, riigil kui ka kohalikul võimul esmalt murda tekkinud hoiakud ja leida uus strateegia, kui soovitakse tootmise laiendamisse investeerida. Äripäeva meelest on olukord halb, sest õppetunni hind Eesti majandusele oli üle mõistuse kõrge ning kahjuks suureneb kulu veelgi.

Võrumaale Väimelasse suurkanalat rajada soovinud ettevõtjad jõudsid oma plaaniga sarnasesse tupikusse nagu puidurafineerimise tehast kavandanud Est-For Invest. Ehkki kohtuotsus detailplaneeringu tühistamiseks pole veel jõustunud, teatas ettevõtmist vedanud Jäneselaane OÜ juht Ats Albert reedel, et loobub ligi poole miljoni euro suurusest PRIA toetusest kanala ja sõnnikuhoidla ehituseks ning ettevõtmisest üleüldse. "Eestisse pole ju võimalik midagi suurt ehitada, olgu see siis tuulikud, kanalad või puitmassitehased," võttis Lõunalehes teema kokku OÜ Lõuna-Eesti Talumuna juht Tõnu Vetik, kes koos Jäneselaane OÜga Väimela kanalat arendada soovis. Vetik viitab kogukonna, kohalike elanike ja paigaga seotud linlaste vastuseisule, mis kanalale tee sulges.

Samal ajal, kui riik viib paberil ja ka suuri kulutusi tehes suure hurraaga töökohti Tallinnast välja ajal, mil maaeluminister unistab 1930ndate stiilis maaelust ja kavatseb suunata 100 miljonit eurot tühjenevate maapiirkondade taasasustamiseks, võtavad ettevõtjad üksteise järel vastu tagasilööke. Tõepoolest, kui maale pole võimalik rajada isegi kanalat, mis pakuks paljudele tööd ja tooks omavalitsusele maksutulu, tekib küsimus, kuidas üldse mahukamatesse taristuobjektidesse investeeringuid teha saaks.

Olukord näib üpris skisofreeniline, näiteid jagub. Põleme küll soovist mitte põletada põlevkivi ja jõuda kliimaneutraalse majanduseni, ent selleks tuleb investeerida roheelektri tootmisse. Paraku ei tervitata tuulikuid seal, kus tuult on, suurema rõõmuga kui kanalat. Hiiumaa meretuulepark, millega nüüd minnakse uues kohas uuele ringile, on kord juba tagasi lükatud. Saaremaal püütakse kaardistada, kuhu üldse võiks elektriveskid püsti panna. 19. sajandil kui Eestis raudteid rajama hakati, olid inimesed valmis vajadusel ise labidad haarama, et innovatsioonile kaasa aidata, 21. sajandil on Rail Balticu ehitusele tugev vastuseis – ja haripunkt seisab ilmselgelt veel ees. Ka neljarajalised maanteed, mida ühest küljest väga tahetakse, tekitavad teisalt ka vastuhääli.

Kuidas jõuda edulooni?

Ettevõtjad Margus Kohava ja Aadu Polli said tselluloositehasega kõrvetada paljuski seetõttu, et loodeti riigi toele. Ent poliitikute hoog rauges, õieti ühinesid valimiste lähenedes paljud neist hoopis tehast vastustanud nn Tartu apelliga. Lõpuks pärjati investeeringule vastu seisjad lausa Tartu aasta teo tiitliga. „Riigi eriplaneeringust“ sai avalikkuses sõimusilt, mis paratamatult kleepub arendustele tulevikuski.

Ilmselgelt tuleb midagi muuta suhtumises ja suhtlemises, planeeringuni jõudmisest ei piisa. Ettevõtjad peavad esmajoones enda kasuks kallutama kohalikud arvamusliidrid, kelle sõna aitab leevendada haisu-, müra-, võõrahirme. Kohalikule omavalitsusele saab pakkuda tuge ühiskondlike objektide rajamisel. Umbes nii on lähenenud Paldiskisse miljard eurot maksvat ja sadu töökohti loovat metanoolitehast kavandav šveitslaste Larkwater Group. „On väga oluline, et inimesed teaksid sada protsenti, mida me siin teeme. Selleks peame olema võimalikult avatud,“ rääkis ettevõtte juht Juha Mikkonen Äripäeva usutluses.

Ebaõnnestumiste järel vajaksime hädasti ka üht edulugu.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960