Miks ei taha me omaks võtta mõtteviisi "kuidas saab", et mitte raisata aega ja energiat otsides põhjendusi, miks "ei saa"? Olgem empaatiavõimelisemad ja proovigem näha otsuste taha, kirjutab arvamusloos lihaveisekasvataja Jane Mättik.
Jane Mättik pälvis tänavu parima lihaveisekasvataja tiitli.
Foto: Raul Mee
Viimastel nädalatel on meedias palju arutatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eelnõu üle, mis kohustaks toitlustuskohti märkima menüüs kasutatud liha päritolu – kas see on värske, jahutatud või külmutatud.
Täna, 17. veebruaril, andsid Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) esindaja ning regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman üle möödunud aasta parimate karjakasvatajate aunimetused.
Aberdiin-anguse tõugu pull Money Monster, kes sündis ja kasvas Eestis Taveton OÜ farmis ning müüdi 2022. aasta pullioksjonil Austriasse, saavutas tänavu Euroopa meistri tiitli.
Usbeki farmerite külastusel Eesti lihaveisekasvatajate juurde räägiti paljust muustki: lihaveisekasvatajad ootavad, et toetuste poliitika oleks sarnane piimaveiste omaga, kuna lihaveise kasvatamine on suurte kuludega, erinevalt laialt levinud arvamusele. Pärssivaks teguriks loetakse sektoris aruandlusmahu tõusu, mis kunstlikult paisutab farmipidajate tööde mahtu.
Seekordne veebioksjon tõestas järjekordselt, et Eesti tõuloomaaretajad on teinud hiilgavat tööd, maha müüdi kümmekond pulli. Kolmel tõupullil tõusid hinnapakkumised üle 4000 euro.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.