• Aivar HundimägiAivar Hundimägi
  • Stiine Reintam
Hommikuprogramm
00:00
Peatükid
Seakasvataja: poliitikud räägivad toidujulgeolekust, aga midagi selle parandamiseks ei tee

Eesti seakasvatus vajab poliitiliste avalduste asemel rahalisi meetmeid, sest pelgalt jutt toidujulgeolekust ei aita tootjatel arveid tasuda, ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees ja Kõpsta Seafarmi juht Timo Vunder.

Tema sõnul on sektori tulevik taas ebaselge, kuigi veel paar aastat tagasi paistis tootmisel olevat parem perspektiiv.

“Me räägime muudkui sellest, aga paraku sellega seakasvataja arveid maksta ei saa,” ütles Vunder Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema hinnangul tuleb riigil otsustada, kas kodumaine toidutootmine on päriselt prioriteet või üksnes teema, “millest on ilus rääkida”.

Vunderi sõnul on Eesti seakasvatajate olukord olnud raske juba aastaid, kuid viimase aja kriisid on olukorda süvendanud. Eelmisel aastal tekitasid farmidesse jõudnud sigade Aafrika katku puhangud suuri kahjusid. Seejärel hakkas langema sealiha turuhind, kuna katku levik Euroopas sulges Aasia turge ning Euroopa turule jäi rohkem liha.

Praegu saab tootja kilogrammi liha eest tööstuselt umbes 1,30–1,32 eurot, kuid tootmise omahind ulatub tema sõnul umbes 1,90 euroni. Vunderi kinnitusel ei tulene vahe Eesti tootjate ebaefektiivsusest, sest nende kulutase on Euroopa konkurentidega võrreldav.

Toetused eeldavad raha ja usku tulevikku

Riik on seakasvatajatele lubanud 12,6 miljonit eurot erakorralist investeeringutoetust tootmise taastamiseks. Vunder ütles aga, et toetus eeldab ettevõtjalt omafinantseeringut ning investeeringute kiiret elluviimist ajal, mil pangad suhtuvad sektorisse ettevaatlikult.

“Pangad on ka avalikult välja öelnud, et seakasvatajaid nad ei oota, kuna riskid on nii suured,” rääkis Vunder. Seetõttu ei piisa tema hinnangul investeeringumeetme olemasolust, kui tootjal puudub kindlus, et farmil on ka aastate pärast turul koht.

Vunder viitas, et seakasvatuses tehakse pika tasuvusajaga investeeringuid, mis võivad ulatuda 20 aastani. Samal ajal jõuavad paljud tootjad vanusesse, kus nad kaaluvad tegevuse lõpetamist, ning noori tulijaid tuleb sektorisse vähe.

Tema sõnul on Euroopa riikides paremini vastu pidanud need seakasvatajad, kellel on olnud riigi toetus, pikem väärtusahel või kriisiaja kompensatsioonimehhanism. Eestis ainult seakasvatusega tegelevatel ettevõtetel on keerulises turuolukorras eriti raske.

Vunder ütles, et Kõpsta Seafarm on otsustanud tegevust jätkata, kuid investeeringute maht ja ajastus on pidevalt arutelu all. Intervjuus puudutati ka Valjala söödatehase saneerimisotsust, importliha survet ning sigade Aafrika katkust vabanemise vajadust.

Küsis Aivar Hundimägi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele