Ekspert: seakasvatus on osa toidujulgeolekust

Eesti seakasvatajad on võrreldes Lääne-Euroopa kolleegidega ebasoodsas olukorras. Selle põhjustavad nii erinevused põllumajandustoetustes kui ka erinevad müügitingimused, mis osalt on põhjustatud seakatkust, räägiti värskes põllumajanduse raadiosaates.
Eesti on pika ajalooga seakasvatusmaa.
  • Eesti on pika ajalooga seakasvatusmaa.
  • Foto: Andras Kralla
Lahenduseks oleks Eesti Tõusigade Aretusühistu juhi Anu Hellenurme hinnangul meie ostueelistuste muutumine – tarbijatena peaksime eelistama kodumaist kaupa, mitte odavalt sisseveetud liha. „Keegi maksab ju vahe kinni ja on kurb, kui seda teeb meie tervis,“ rääkis Hellenurme saates "Kasvupinnas".

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.04.26, 09:14
Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele