Eesti seakasvatajad on võrreldes Lääne-Euroopa kolleegidega ebasoodsas olukorras. Selle põhjustavad nii erinevused põllumajandustoetustes kui ka erinevad müügitingimused, mis osalt on põhjustatud seakatkust, räägiti värskes põllumajanduse raadiosaates.

- Eesti on pika ajalooga seakasvatusmaa.
- Foto: Andras Kralla
Lahenduseks oleks Eesti Tõusigade Aretusühistu juhi Anu Hellenurme hinnangul meie ostueelistuste muutumine – tarbijatena peaksime eelistama kodumaist kaupa, mitte odavalt sisseveetud liha. „Keegi maksab ju vahe kinni ja on kurb, kui seda teeb meie tervis,“ rääkis Hellenurme saates "Kasvupinnas".
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Teravilja kevadine umbrohutõrje on igal aastal üks olulisemaid taimekaitsetöid, kuid tänavune kevad seab põllumeestele tavapärasest enam väljakutseid. Pikka aega valitsenud jahedad ja kuivad olud pidurdasid kultuurtaimede kui ka umbrohtude arengut. Aprilli lõpu sademed ja kohatine lumekatse parandas aga niiskusolusid ning lõi eeldused umbrohtude kasvuks, kuigi ilm on endiselt jahe. Kõik need tegurid mõjutavad otseselt põllukultuuride ja umbrohtude arengut ning muudavad umbrohutõrje õige ajastuse tavapärasest olulisemaks.