Senised toimetulekumehhanismid on põllumajandussektoris ennast ammendanud ja selge on see, et ainult muutused saavad tuua oodatud läbilöögi – olgu selleks seakasvatajate parem toimimine või köögiviljakasvatajate läbimurre pikaks veninud vindumisest.
Roomet Sõrmus (vasakul), Juuli Nemvalts ja Tanel-Taavi Bulitko.
Foto: erakogu
Koroonakriis oli põllumajandus- ja maaelusektorile suur vapustus, sest senised tarneahelad ei toiminud enam ja sisendite hinnad hakkasid vaikselt ülespoole ronima. Tänavune aasta aga lõi uperkuuti sellegi vähese tasakaalu ning Ukraina sõja valguses hakkasid kerkima hinnad.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.