Senised toimetulekumehhanismid on põllumajandussektoris ennast ammendanud ja selge on see, et ainult muutused saavad tuua oodatud läbilöögi – olgu selleks seakasvatajate parem toimimine või köögiviljakasvatajate läbimurre pikaks veninud vindumisest.
Roomet Sõrmus (vasakul), Juuli Nemvalts ja Tanel-Taavi Bulitko.
Foto: erakogu
Koroonakriis oli põllumajandus- ja maaelusektorile suur vapustus, sest senised tarneahelad ei toiminud enam ja sisendite hinnad hakkasid vaikselt ülespoole ronima. Tänavune aasta aga lõi uperkuuti sellegi vähese tasakaalu ning Ukraina sõja valguses hakkasid kerkima hinnad.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.