Põllumajanduslikku kõrgharidust kägistab rahapuudus

Kõrghariduse rahastuse probleemid ei ole puutumata jätnud ka Eesti Maaülikooli, räägivad eksperdid värskes raadiosaates "Kasvupinnas".
Eesti Maaülikooli nõukogu esimees Ants Noot ja ülikooli rektor Ülle Jaakma ütlevad kui ühest suust, et kõrgkoolide rahastus ei tule muutustega kaasa.
  • Eesti Maaülikooli nõukogu esimees Ants Noot ja ülikooli rektor Ülle Jaakma ütlevad kui ühest suust, et kõrgkoolide rahastus ei tule muutustega kaasa.
  • Foto: Andras Kralla
Kuigi ülikooli rektori Ülle Jaakma sõnul kirjutavad teadlased tublisti rahastusprojekte, mille alt saab teadustöid teha, ei lahenda see pikemat aega kestnud üliõpilaste õpetamise alarahastuse küsimust. Samuti vananeb õppejõudude kaader ja piisavalt ei tule peale noori õppejõude.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.26, 12:49
Lisatulu süsinikukrediitidest eeldab kindlaid põllupraktikaid
Süsinikupõllumajandus erineb tavapärasest põllumajandusest, kuna keskendub võtetele, mis suurendavad ja säilitavad süsiniku sidumist mullas. Selle eesmärk on kasvatada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust ning vähendada või siduda kasvuhoonegaase. Selleks kasutatakse näiteks vahekultuuride kasvatamist ja mullaharimise vähendamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele