Põllumehed kaaluvad silo toomist piiri tagant

„Pikk põud on teinud põldudel kasvavale teraviljale liiga ja on oht, et saagist jääb saamata lausa 30-50 %. Sama kehvad on lood siloga, esimesest niitest ei pruugi pikalt jätkuda ja loomapidajad otsivad lisasööda võimalusi. Need, kellel põllumaid on rohkem, saavad kaaluda rukki lisakülvi, et kasvavat haljasmassi loomadele anda,“ kommenteeris Linas Agro juht, Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Mihkel Hang tekkinud olukorda.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas” keskendub pikalt kestnud põuale, mis ei lase põllumeestel loomasööta toota ja samuti ei kasva praeguses kuivuses ei teravili ega köögi- ja puuviljad ning suvealguse öökülmad koos põuaga on kahjustanud ka marjasaaki. Mis saab meie loomadest? Kas ohus on toidujulgeolek? Neile küsimustele otsime vastuseid koos Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi Kerli Atsiga.

Põllumajandussektor ägab põuast tingitud raske olukorra käes, kus loomasöödaks mõeldud rohtu jagub vähem, kui on vaja.

Loodus saab hakkama nii külma, põua kui ka liigniiskusega. Keskkonnaagentuuri blogis selgitab agentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Aat Sarv seda, kuidas erinevad looduskooslused ja kultuurtaimed ekstreemsetele oludele reageerivad.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.