Põllumehed kaaluvad silo toomist piiri tagant

„Pikk põud on teinud põldudel kasvavale teraviljale liiga ja on oht, et saagist jääb saamata lausa 30-50 %. Sama kehvad on lood siloga, esimesest niitest ei pruugi pikalt jätkuda ja loomapidajad otsivad lisasööda võimalusi. Need, kellel põllumaid on rohkem, saavad kaaluda rukki lisakülvi, et kasvavat haljasmassi loomadele anda,“ kommenteeris Linas Agro juht, Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Mihkel Hang tekkinud olukorda.

Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas” keskendub pikalt kestnud põuale, mis ei lase põllumeestel loomasööta toota ja samuti ei kasva praeguses kuivuses ei teravili ega köögi- ja puuviljad ning suvealguse öökülmad koos põuaga on kahjustanud ka marjasaaki. Mis saab meie loomadest? Kas ohus on toidujulgeolek? Neile küsimustele otsime vastuseid koos Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi Kerli Atsiga.

Põllumajandussektor ägab põuast tingitud raske olukorra käes, kus loomasöödaks mõeldud rohtu jagub vähem, kui on vaja.

Loodus saab hakkama nii külma, põua kui ka liigniiskusega. Keskkonnaagentuuri blogis selgitab agentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Aat Sarv seda, kuidas erinevad looduskooslused ja kultuurtaimed ekstreemsetele oludele reageerivad.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.