Loodus saab hakkama nii külma, põua kui ka liigniiskusega. Keskkonnaagentuuri blogis selgitab agentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Aat Sarv seda, kuidas erinevad looduskooslused ja kultuurtaimed ekstreemsetele oludele reageerivad.

- Põuast kahjustatud põld Lääne-Virumaal. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Looduskooslustes ja sageli ka poollooduslikes kooslustes leidub palju erinevaid liike, kõigil neil on mõnevõrra erinevad kohastumused kliimatingimustega hakkama saamiseks – kes talub rohkem valgust, kes liigniiskust, kes põuda, külma, tuult jne. Ilmaekstreemsuste korral ühe jaoks olud pisut paranevad, teise jaoks mõnevõrra halvenevad – mitmekesine kooslus tervikuna aga paneb muutustele suhteliselt hästi vastu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põllumajandussektor ägab põuast tingitud raske olukorra käes, kus loomasöödaks mõeldud rohtu jagub vähem, kui on vaja.
Põuast tingitud kehv heinakasv on viinud loomasööda puuduseni ja selle kvaliteedi vähenemiseni ning võib kaasa tuua olukorra, kus karjakasvatajad peavad hakkama viima oma loomi tapamajja, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab, kes andis üle vastavasisulise arupärimise regionaalministrile.
Kestev põud nüpeldab põllumehi ja loomakasvatajaid, erandiks ei ole ka Lääne-Virumaa ettevõtjad. Olukord on nutune, kinnitasid nii vilja-, kartuli- kui lambakasvataja.
Kolmapäeval, 14. juunil kutsus Läti põllumajandusministeerium, seoses põuast tulenevate riskidega põllumajandusele, kokku ametkondadevahelise töögrupi katastroofiabi koordineerimiseks. Sealne valitsus näeb, et põud seab ohtu toidujulgeoleku ja vaja on leida kriisile lahendus.
Eesti põllumajandussektor on pidevas arengus ning muutlik turuolukord ja ilmastikutingimused seavad põllumeestele suuri väljakutseid. Baltic Grain Trade OÜ on usaldusväärne partner, kes aitab Eesti põllumeestel saada oma saagile õiglase tasu ning tagada mullaviljakus ja taimede tervis läbi innovaatiliste lahenduste.