Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Rapool

Väga varajased maisisordid on aretatud spetsiaalselt põhjamaistesse tingimustesse.

Väga varajased maisisordid on aretatud spetsiaalselt põhjamaistesse tingimustesse.
Foto: Rapool

Väga varajaste maisisortide eelised

Väga varajased maisisordid on aretatud spetsiaalselt põhjamaistesse tingimustesse, kus jahedamad kevaded ja varased sügised seavad saagi valmimisele piiranguid. Nende sortide üheks olulisemaks eeliseks on külvikorra suurem paindlikkus – varasem koristus võimaldab taliviljad külvata normaalsel ajal ning vältida kompromisse külviajas.

Varajaseid sorte võib külvata väga varakult, mis võimaldab omakorda eriti varajast koristust. Samas sobivad need sordid ka hilisemaks külviks, näiteks mai lõpus – isegi sellisel juhul on võimalik koristada mais samas ajaraamis hilisemate sortidega, mis on külvatud varem. See annab tootjale suurema otsustusvabaduse ja vähendab ilmastikust tulenevaid riske.

Praktikas on väga varajased sordid osutunud väärtuslikuks ka olukordades, kus kevadel on haljasmassi puudus ja kasutatakse rukki tervikkoristust. Pärast sellist koristust on võimalik edukalt külvata väga varajase FAO-ga mais, mis jõuab Eesti tingimustes anda arvestatava ja kvaliteetse saagi.

Lisaks silomaisile on FAO 110–120 sortidel Eestis ka reaalne potentsiaal teramaisina. Teramais on väärtuslik söödakomponent loomakasvatuses ning avardab varajaste sortide kasutusvõimalusi farmi tootmisplaanis.

Flynt (FAO 110) ja Ambient (FAO 120)

Flynt ja Ambient on väga varajased maisisordid, mis on omadustelt sarnased ning mõeldud eelkõige stabiilseks tootmiseks Eesti tingimustes. Mõlemat sorti iseloomustab kiire algareng, mis aitab maisil paremini kasutada kevadist niiskust ja soojust ning tagab ühtlase taimiku ka jahedamatel kevadetel.

Sordid paistavad silma kõrge tärklisesisalduse, hea seeduvuse ja kõrge energiasaagikusega, mistõttu sobivad need väga hästi kvaliteetseks siloks. Täiendava kindluse annab hea fusarioosi resistentsus, mis aitab säilitada sööda kvaliteeti nii silo- kui teraviljapõhisel kasutusel.

Flynt ja Ambient sobivad kasvatamiseks nii silomaisina kui ka teramaisina ning nende teraks koristamise võimekus on testitud Eesti tingimustes. See annab tootjale paindlikkuse kasutada sorte vastavalt hooaja kulgemisele ja farmi vajadustele.

Kellele sobivad väga varajased sordid?

Väga varajased maisisordid sobivad eelkõige piimatootjatele, kelle jaoks on sööda kvaliteet kriitilise tähtsusega. Varajane koristus aitab vältida olukordi, kus maisi koristus venib hilissügisesse ja kvaliteet hakkab ilmastiku tõttu kannatama.

Need sordid on heaks lahenduseks ka tootjatele, kellel on suured maisi kasvupinnad. Varajaste sortide kasutamine võimaldab alustada koristust varem ning luua sujuva ja loogilise koristuskonveieri, vähendades töökoormuse ja ilmastikuriskide koondumist.

Lisaks sobivad Flynt ja Ambient neile, kes soovivad varajast ja kvaliteetset silo, ning tootjatele, kes on huvitatud teramaisi kasvatamisest, kuid soovivad säilitada võimaluse vajadusel mais hoopis siloks koristada.

Kuigi väga varajaste sortide saagikus võib olla mõnevõrra väiksem võrreldes suurema FAO-ga sortidega, kompenseerib seda kõrgem kvaliteet ja kontsentreeritum söödaväärtus, mis on loomakasvatuses sageli määravam kui pelgalt tonnid hektarilt.

Kogemus FLYNTI ja AMBIENTIGA: varajased sordid, mis andsid tulemuse

Valdis Circenis (ZS Irbītes) on varajasi sorte proovinud ning jätkab nendega ka edaspidi.

“2025. hooajal rajasime oma talus ZS Irbītes (Trikāta vald, Põhja-Läti) 14-hektarilise katsepõllu mitme maisisordiga, sealhulgas Saaten-Unioni valikusse kuuluvate FLYNT (FAO 110 ) ja AMBIENTIGA (FAO 120).

Külv toimus 10. mail 75 cm reavahega. Väetisena kasutasime NPK 15-15-15 (180 kg/ha) ja sulfaati (200 kg/ha) ning herbitsiidina Maister Powerit. Need varajased maisihübriidid koristati 14. oktoobril ning keskmiseks saagiks kujunes 6 t/ha.

See aasta oli keeruline – niiske, jahe ning raskete koristustingimustega. Kahjuks ei jõudnud paljud teised sordid õigeks ajaks valmida ning osa katsepõllust tuli sisse künda. Ainsad hübriidid, mis arenesid täielikult ja mida oli võimalik koristada, olid FLYNT ja AMBIENT.

Need sordid näitasid suurepärast kohanemist Läti kliimaga, kiiret varajast arengut ja tugevat saagipotentsiaali ka rasketes tingimustes. Olen veendunud – need hübriidid on kindlasti ka järgmisel hooajal meie põldudel!“

Väga varajaste maisisortide valimine annab tootmisele paindlikkust ja kindlust. Nii varasem kui ka hilisem külv võimaldab koristada kvaliteetse saagi mõistliku aja jooksul ning loob head eeldused järelkultuuri rajamiseks. Arvestades tänapäeva põllumajanduse üha heitlikumaid ilmastikuolusid, on mõistlik eelistada lahendusi, mis aitavad riske hajutada ja tootmist paremini planeerida. Eesti tingimustes on väga varajane mais seetõttu praktiline ning tulevikku suunatud valik.

Eesti kliimas sobivad väga varajased maisisordid hästi nii oma paindlikkuse kui ka usaldusväärsuse poolest. Selliseid sorte pakuvad näiteks Baltic Agro (Flynt) ja Scandagra (Ambient), kellelt on võimalik saada lisateavet nii sortide kui ka kasvatustehnoloogia kohta. Täiendavat nõu varajaste maisisortide valikul saab küsida ka otse aretaja esindajalt Rapoolilt, kes esindab Eestis Saaten-Unioni kaubamärki.