Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Väga varajased maisisordid on aretatud spetsiaalselt põhjamaistesse tingimustesse.
  • Väga varajased maisisordid on aretatud spetsiaalselt põhjamaistesse tingimustesse.
  • Foto: Rapool

Väga varajaste maisisortide eelised

Väga varajased maisisordid on aretatud spetsiaalselt põhjamaistesse tingimustesse, kus jahedamad kevaded ja varased sügised seavad saagi valmimisele piiranguid. Nende sortide üheks olulisemaks eeliseks on külvikorra suurem paindlikkus – varasem koristus võimaldab taliviljad külvata normaalsel ajal ning vältida kompromisse külviajas.
Varajaseid sorte võib külvata väga varakult, mis võimaldab omakorda eriti varajast koristust. Samas sobivad need sordid ka hilisemaks külviks, näiteks mai lõpus – isegi sellisel juhul on võimalik koristada mais samas ajaraamis hilisemate sortidega, mis on külvatud varem. See annab tootjale suurema otsustusvabaduse ja vähendab ilmastikust tulenevaid riske.
Praktikas on väga varajased sordid osutunud väärtuslikuks ka olukordades, kus kevadel on haljasmassi puudus ja kasutatakse rukki tervikkoristust. Pärast sellist koristust on võimalik edukalt külvata väga varajase FAO-ga mais, mis jõuab Eesti tingimustes anda arvestatava ja kvaliteetse saagi.

Enimloetud

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele