Kõrged kulud, langevad hinnad: põllumehed hoiatavad kodumaise toidu kadumise eest
Eesti põllumajandussektor seisab silmitsi süveneva ebakindluse, investeeringute seiskumise ja ebavõrdsete konkurentsitingimustega Euroopa Liidus. Täna toimuva aktsiooniga juhivad tootjad tähelepanu sellele, et kui põllumajandusele mõeldud raha ei jõua sihtotstarbeliselt sektorisse ning tingimusi ei võrdsustata, võib löögi alla sattuda kogu kodumaine tootmine.
Raplamaa teraviljakasvataja ja piimatootja, Metetra OÜ ja Raikküla Farmer OÜ juhatuse liige Meelis Burmeister ütleb, et põllumehed lähevad traktoritega välja, et panna otsustajad märkama sektori tegelikku olukorda. Tema sõnul plaanivad nad aktsioonil osaleda 9-10 traktoriga ning peamine eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, et põllumajandusele mõeldud vahendeid ei suunataks mujale.
Seotud lood
Eesti põllumajandus vajab investeeringuid ja võrdseid konkurentsitingimusi, et püsida elujõulisena, ütleb Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht Margo Klaasmägi. Täna toimuva aktsiooniga „Põllumajandus ristteel“ juhib sektor tähelepanu just nendele kitsaskohtadele.
Täna, 19. märtsil toimuv põllumajandussektori aktsioon „Põllumajandus ristteel“ toob traktorid Eesti linnadesse, et juhtida tähelepanu sektori kitsaskohtadele. Hummuli Agro loomakasvatusjuht Maarja Paomees ütleb, et tegemist ei ole vastandumisega, vaid ühise sõnumiga, millega põllumehed soovivad kaasa rääkida oma tulevikku puudutavates otsustes.
Harjumaa teraviljakasvataja, Crocus OÜ juht Andres Oopkaup ütleb, et juba homme toimuv põllumeeste meeleavaldus on võimalus juhtida tähelepanu Eesti põllumajanduse järjest keerulisemaks muutunud olukorrale. Tema sõnul on viimased aastad olnud tootjatele majanduslikult rasked ning mitmed otsused on põllumeeste konkurentsivõimet pigem vähendanud kui tugevdanud.
Avispeamees OÜ juht Jaak Läänemets ütleb, et 19. märtsil toimuv põllumeeste meeleavaldus on oluline võimalus tuletada Eesti inimestele meelde kohaliku toidutootmise tähtsust. Tema sõnul ei puuduta teema ainult põllumehi, vaid kogu ühiskonda, sest küsimus on riigi toidujulgeolekus ja varustuskindluses.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele