Kestev põud nüpeldab põllumehi ja loomakasvatajaid, erandiks ei ole ka Lääne-Virumaa ettevõtjad. Olukord on nutune, kinnitasid nii vilja-, kartuli- kui lambakasvataja.
Viljapõllud kirjud kui metsseapõrsad. Kadrina vallas Jõepere külas tegutseb Tuisumäe OÜ, kus ettevõtte omanik Margus Sirvel kasvatab ligi 800 hektaril vilja. Muist põldudest on talivilja all (rukis, oder, nisu, raps), vähem on suvivilja (nisu, oder).
Kui lähiajal ei tule vihma ja siinne loomasööda puudus jätkub, tuleb pool Eesti loomakasvatusest likvideerida, teatas esmaspäeval Eestimaa Talupidajate Keskliit. „See on nüüd küll veidi üledimensioneeritud,“ kommenteeris Estonia Farmide juhatuse liige Jaanus Marrandi liidu sõnumit.
Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) avaldab tõsist muret reaalse ohu pärast, mis on seotud loomasööda puudusega. Põhjuseks on äärmiselt keerulised ilmastikutingimused. Põuaste ilmade tõttu ei ole talud suutnud tänaseks piisavalt sööta varuda.
Kolmapäeval, 14. juunil kutsus Läti põllumajandusministeerium, seoses põuast tulenevate riskidega põllumajandusele, kokku ametkondadevahelise töögrupi katastroofiabi koordineerimiseks. Sealne valitsus näeb, et põud seab ohtu toidujulgeoleku ja vaja on leida kriisile lahendus.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.