Mihkel Hang: pikalt kestnud põud võtab vilja
„Pikk põud on teinud põldudel kasvavale teraviljale liiga ja on oht, et saagist jääb saamata lausa 30-50 %. Sama kehvad on lood siloga, esimesest niitest ei pruugi pikalt jätkuda ja loomapidajad otsivad lisasööda võimalusi. Need, kellel põllumaid on rohkem, saavad kaaluda rukki lisakülvi, et kasvavat haljasmassi loomadele anda,“ kommenteeris Linas Agro juht, Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljakomisjoni esimees Mihkel Hang tekkinud olukorda.
Mihkel Hang ütles, et kui rääkida suviviljadest, siis tänaseks erilist saagiootust ei ole. „Loomakasvatajate olukord on üsna murelik ja kui vaadata piimakarjapidajaid, siis suuremates farmides on nad sunnitud osa oma kasvavast suviviljast siloks tegema, et tagada mingigi söödabaas loomadele. Esimese niite silo saak on piirkonniti erinev, aga olen kuulnud, et on saadud ainult 30-50 % sellest kogusest, mida tavaliselt saadakse,“ rääkis Hang põuakahjudest.
Seotud lood
Põuast tingitud kehv heinakasv on viinud loomasööda puuduseni ja selle kvaliteedi vähenemiseni ning võib kaasa tuua olukorra, kus karjakasvatajad peavad hakkama viima oma loomi tapamajja, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab, kes andis üle vastavasisulise arupärimise regionaalministrile.
Äripäeva teemaveebi Põllumajandus.ee raadiosaade „Kasvupinnas” keskendub pikalt kestnud põuale, mis ei lase põllumeestel loomasööta toota ja samuti ei kasva praeguses kuivuses ei teravili ega köögi- ja puuviljad ning suvealguse öökülmad koos põuaga on kahjustanud ka marjasaaki. Mis saab meie loomadest? Kas ohus on toidujulgeolek? Neile küsimustele otsime vastuseid koos Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhi Kerli Atsiga.
Kestev põud nüpeldab põllumehi ja loomakasvatajaid, erandiks ei ole ka Lääne-Virumaa ettevõtjad. Olukord on nutune, kinnitasid nii vilja-, kartuli- kui lambakasvataja.
Kolmapäeval, 14. juunil kutsus Läti põllumajandusministeerium, seoses põuast tulenevate riskidega põllumajandusele, kokku ametkondadevahelise töögrupi katastroofiabi koordineerimiseks. Sealne valitsus näeb, et põud seab ohtu toidujulgeoleku ja vaja on leida kriisile lahendus.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele