Metsandus vajab positiivset äriplaani

Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.

Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

Saates Mets ja majandus on seekord kõne all Kliimaministeeriumi eestvõttel planeeritavad muudatused metsanduses ja looduskaitses.

Kliimaministeerium tutvustas kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% Eesti maismaast, kuid mitte rohkem.

Kuidas muuta tavaline lüps robotlüpsiks, vähendada loomakasvatuse heitmeid, parandada sööda kvaliteeti ning kasutada aretuses uusimaid geneetilisi lahendusi? 10.–13. novembrini toimub Saksamaal Hannoveris mess EuroTier 2026, mis koondab neljaks päevaks ühte kohta professionaalse loomakasvatuse uuemad tehnoloogiad ja teadmised. Kohale saabub ligi 2100 eksponenti enam kui 50 riigist, kes uusimaid lahendusi ja võimalusi tutvustama asuvad.