Metsandus vajab positiivset äriplaani

Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.

Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

Saates Mets ja majandus on seekord kõne all Kliimaministeeriumi eestvõttel planeeritavad muudatused metsanduses ja looduskaitses.

Kliimaministeerium tutvustas kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% Eesti maismaast, kuid mitte rohkem.

Sama oluline nagu töökorras traktor ja kombain on põllumajandusettevõtte jaoks vajalikud abiseadmed: kui tehnika vajab pesu, masin tuleb mudast välja saada, midagi on vaja tõsta või elektrikatkestuse korral töötegemist jätkata. Sellisteks olukordadeks mõeldud generaatorid, kõrgsurvepesurid ja vintsid hoiavad kokku aega ning annavad kindlustunnet.