Äkkpidur Euroopa uuele nõudele annab ajutist hõlpu

Kliimaministeerium soovib kehtestada tasu metsade raadamisele ehk metsamaa muutmisele muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasu võtab arvesse raadamise mõju loodusele ning laekunud tasu omakorda suunatakse Eesti metsadesse seotud süsinikuvaru suurendamiseks, elurikkuse taastamiseks ning kliimasõbralike metsandusvõtete toetamiseks. Lisaks tehakse ettepanek muuta riigimaade kaevandamistasusid.

Viimased uuringud näitavad, et raadamise, maakasutuse muutuse ja põllumajanduse intensiivse mõju tõttu on ainult 28% maailma metsadest hea tervise juures.

Keskkonnaministeeriumil on valmis saanud selle aasta kasvuhoonegaaside inventuur ehk NIR- National Inventory Report, millest maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF - Land Use, Land Use Change and Forestry sektori koostamisse andis sisendi Keskkonnaagentuur.

Eesti Maaülikooli metsateadlaste osalusel maailma tunnustatuimas teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis leiti, et metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine suurendavad süsiniku sidumist, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.