Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 31. juuli 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

CM: GPS-seadmed muudavad töö kiiremaks ja elu mugavamaks

GPS-navigatsiooniseadmed on asendamatud meie igapäevaelus ja lihtsustavad põllutöömasinate tööd.

Harjumaal Kõue vallas asuvat Rüsimäe talu juhtiv Andres Grents ja Rabaveere talu peremees, põllumajandus-kaubanduskoja nõukogu liige Olav Kreen kasutavad juba aastaid põllutöömasinatele mõeldud GPS-seadmeid. Meeste sõnul lihtsustab uus tehnoloogia traktoristide ja kombainijuhtide tööd, säästab loodust ja muudab kogu põlluharimise täpsemaks ning vähemkulukaks.

Rüsimäe talu tegeleb taimekasvatusega alates 1993. aastast ning kasvatab umbes 500 ha suurusel põllumaal põhiliselt teravilju, rapsi ja  köömenit. Üle 10 aasta on Rüsimäe talu traktoril olnud GPS-signaaliga seadmed ning viimase kolme aasta jooksul on juurde soetatud traktori navigatsiooniseade EZ-Steer, automaatne roolimissüsteem Autopilot ja tasuline parandussignaal RTK VRS (parandussignaal Trimble VRSNow 2,5cm aastast aastasse täpsus GPS baasjaamade võrgustikust).

Parallelsõidu juhtimissüsteem EZ-Steer on rooli küljes olev elektrimootoriga ajam, mis keerab rooli vastavalt masina paiknemisele põllul navigatsiooniseadmest saadud info põhjal. Autopilot tagab valitud kiirusest olenemata sujuva ja täpse masina liikumise, hoides juhi vahetu sekkumiseta masina paralleelselt eelmisest sõidu etteantud rajal. Parandussignaali abil tõstetakse seadmete ja masinate asukoha määramise täpsust.

„Momendil on meil kasutuses kolm GPS-seadmetega varustatud traktorit ja kombain. Nende kasutamine on eelkõige muutnud elu oluliselt lihtsamaks, kuna rutiinse roolikeeramise teeb traktor ise. Samas on ka põllud ilusamad, sest rajad on sirgemad ja täpsed,“ räägib Grents. Väga oluline on ka kokkuhoid: tänu neile seadmetele on võimalik kulutustelt nagu väetised, taimekaitse, kütus, kuluosad, tööaeg jms säästa kokku 5-7%. On ka töid, kus on kokkuhoid peaaegu 10%.

Ta lisab, et vaatamata kallile hinnale tasub investeering end suhteliselt kiiresti ära, kuid selle eeltingimuseks on, et seadmeid kasutatakse efektiivselt ja pidevalt.

„Probleemiks on pigem pädeva tööjõu puudus, kes oleksid võimelised antud seadmeid võimalikult efektiivselt kasutama. Kui traktorist ei ole asjast üle, tekib teatud pidurdav efekt. Keegi peab teda juhendama ja suunama, kuid sellele võib kuluda suhteliselt palju aega. Tulemused tulevad, kui seadmeid kasutatakse pidevalt ja nendest käib mõistus üle,“ selgitab Grents uute tehnoloogiate kasutamise nõrka külge.

Samas nendib ta, et põllumehena on tema rahulolu GPS-seadmete kasutamise osas aastatega oluliselt paranenud ja hetkel ollakse saavutanud alguses loodetud tase. Ainukeseks kitsaskohaks oli vahepeal liialt hea mobiilse interneti leviala, sest telefonioperaatori signaalimaste on liiga tihedalt, aga mobiilimasti vahetamisel katkeb traktoris internetiühendus ja masin ei ole suuteline iseseisvalt sõitma. Aga nüüd on sellele probleemile leitud lahendus ja muresid enam üldjoones ei esine.

„Võrdleksin GPS-seadmeid pesupesemisega: käsitsi pesemine on sama, kui käsitsi rooli keerata ehk töö saab ju pikapeale tehtud ja ka pesu puhtaks. Riga 8 pesumasinat SAT-abiseadmega võrreldes tähendaks see, et seade annab meile pildi ja üritame selle järgi põllul rada ajada. Vjatka taolist masinat võrreldes oleks sama, kui traktorisse oleks paigaldatud automaatne rooliseade. Tänapäevaste pesumasinatega pesu pesemine on aga Autopilot seadmega automaatselt juhitav taimekaitseprits või väetise külvik,“ selgitab Grents. „Nii lihtne see ongi! Paljud meist tahaks pesu käsitsi pesta? Muidugi on vahel vaja ka seda teha, mis tähendab, et vahel võib ka rooli käsitsi keerata.“

Tehnoloogia aitab keskkonda säästa 

Rabaveere talus on samuti haritavat põllumaad umbes 500 ha jagu. Põhilised kasvatatavad kultuurid on nisu, oder, rukis ja raps, mille turustamine käib läbi põllumeeste ühistu Kevili.

„Meie kasutame Trimble GPS-navigere FmX ja CFX-750, mis pakuvad põllumehele juhendamise, roolimise ja täpse põlluharimise võimalusi vastavalt vajadustele. Üks seade on kasutusel juba kaks aastat, teise soetasime tänavu,“ räägib Kreen. „Ostuotsuse loogika põhines mõttel, et arenev tehnoloogia annab ka põllumajandusele võimaluse teha tööd efektiivsemalt, täpsemalt, pisemate kulude ja suurema kasutajamugavusega.“

GPS-naviger FmX on oma valdkonna esimene ekraanisüsteem töötamaks kas iseseisva juhtsüsteemina käsitsi roolimisel või peakomponendina automaatjuhtimise, traktori lisaseadme või roolimise süsteemis. FmX võimaldab samaaegselt kontrollida ja juhtida nii traktorit kui selle lisaseadet. CFX-750-naviger on ideaalne vahend täpseks põlluharimiseks, sest navigeri ning väetise, seemne või kemikaalide juhtija abil on võimalik pidada arvestust mahapandavate ainete doseerimise üle, vähendades nii kulusid.

Kreen märgib, et GPS-seadmel on kaks eesmärki: esimene on automaatroolimine ehk masina hoidmine õigel töökäigul, vähendades traktori tööd ja ülekatteid põlluharimisel. Teiseks eesmärgiks on juhtida väetisekülvikut ja taimekaitsepritsi, minimaliseerides masinamehe koormust, tema vastutust seadmete sisse- ja väljalülitamisel ning liigset kemikaalide kulu. Rabaveere talu tulevikuvisioon on jõuda kohtpõhise väetamiseni, kus doseeritakse väetisi vastavalt mullaanalüüsile ja taimede hetkeolukorrale.

 

Kreeni sõnul ei pruugi GPS-navigerid oma kõrge hinna tõttu anda kohe suurt rahalist kokkuhoidu, kuid oluline on kasutajamugavus. Seda eriti põllumajanduses, kus hooajal on tööpäevad väga pikad ning väsitavad. „Mõnes mõttes võib traktori GPS-seadmeid võrrelda auto kliimaseadmega – hektareid juurde ei tee, aga inimesel on väga kuuma ilmaga seal kordades mõnusam sõita.“

Ta lisab, et nimetamata ei saa jätta ka keskkonnaaspekti. „Tänased ajaga kaasas käivad põllumehed on oma ala fanaatikud, kes doteerivad läbi keskkonna avalikkust ning võiksid seeläbi asuda rohkem riigi ja avaliku huvi keskmes. Sageli tundub põllumehele odavam kalliste seadmete soetamise asemel kuhjata lihtsalt igale poole väetist, kuid see pole eriti keskkonnasõbralik. Eesti loodus võiks olla meie maksumaksja jaoks oluline ja sellele tuleks senisest palju rohkem tähelepanu pöörata!“

Nii Rüsimäe kui ka Rabaveere talu kasutavad Silky Ways OÜ GPS-seadmeid.

Vaata lisainfot: www.silkyways.ee

 

Silky Ways OÜ GPS-seadmed
Foto: Silky Ways OÜ
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960