CM: GPS-seadmed muudavad töö kiiremaks ja elu mugavamaks

„Momendil on meil kasutuses kolm GPS-seadmetega varustatud traktorit ja kombain. Nende kasutamine on eelkõige muutnud elu oluliselt lihtsamaks, kuna rutiinse roolikeeramise teeb traktor ise. Samas on ka põllud ilusamad, sest rajad on sirgemad ja täpsed,“ räägib Grents. Väga oluline on ka kokkuhoid: tänu neile seadmetele on võimalik kulutustelt nagu väetised, taimekaitse, kütus, kuluosad, tööaeg jms säästa kokku 5-7%. On ka töid, kus on kokkuhoid peaaegu 10%.

Ta lisab, et vaatamata kallile hinnale tasub investeering end suhteliselt kiiresti ära, kuid selle eeltingimuseks on, et seadmeid kasutatakse efektiivselt ja pidevalt.

„Probleemiks on pigem pädeva tööjõu puudus, kes oleksid võimelised antud seadmeid võimalikult efektiivselt kasutama. Kui traktorist ei ole asjast üle, tekib teatud pidurdav efekt. Keegi peab teda juhendama ja suunama, kuid sellele võib kuluda suhteliselt palju aega. Tulemused tulevad, kui seadmeid kasutatakse pidevalt ja nendest käib mõistus üle,“ selgitab Grents uute tehnoloogiate kasutamise nõrka külge.

Samas nendib ta, et põllumehena on tema rahulolu GPS-seadmete kasutamise osas aastatega oluliselt paranenud ja hetkel ollakse saavutanud alguses loodetud tase. Ainukeseks kitsaskohaks oli vahepeal liialt hea mobiilse interneti leviala, sest telefonioperaatori signaalimaste on liiga tihedalt, aga mobiilimasti vahetamisel katkeb traktoris internetiühendus ja masin ei ole suuteline iseseisvalt sõitma. Aga nüüd on sellele probleemile leitud lahendus ja muresid enam üldjoones ei esine.

„Võrdleksin GPS-seadmeid pesupesemisega: käsitsi pesemine on sama, kui käsitsi rooli keerata ehk töö saab ju pikapeale tehtud ja ka pesu puhtaks. Riga 8 pesumasinat SAT-abiseadmega võrreldes tähendaks see, et seade annab meile pildi ja üritame selle järgi põllul rada ajada. Vjatka taolist masinat võrreldes oleks sama, kui traktorisse oleks paigaldatud automaatne rooliseade. Tänapäevaste pesumasinatega pesu pesemine on aga Autopilot seadmega automaatselt juhitav taimekaitseprits või väetise külvik,“ selgitab Grents. „Nii lihtne see ongi! Paljud meist tahaks pesu käsitsi pesta? Muidugi on vahel vaja ka seda teha, mis tähendab, et vahel võib ka rooli käsitsi keerata.“

Tehnoloogia aitab keskkonda säästa 

Rabaveere talus on samuti haritavat põllumaad umbes 500 ha jagu. Põhilised kasvatatavad kultuurid on nisu, oder, rukis ja raps, mille turustamine käib läbi põllumeeste ühistu Kevili.

„Meie kasutame Trimble GPS-navigere FmX ja CFX-750, mis pakuvad põllumehele juhendamise, roolimise ja täpse põlluharimise võimalusi vastavalt vajadustele. Üks seade on kasutusel juba kaks aastat, teise soetasime tänavu,“ räägib Kreen. „Ostuotsuse loogika põhines mõttel, et arenev tehnoloogia annab ka põllumajandusele võimaluse teha tööd efektiivsemalt, täpsemalt, pisemate kulude ja suurema kasutajamugavusega.“