- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toitumushindamise süsteem aitab karja täpsemalt sööta
Viljandimaa karjakasvataja Jerwer OÜ sai alguse juba 1997. aastal. Ettevõtte edukuse alus on avatus uutele tehnoloogiatele – robotlüpsilauda kõrval võeti hiljuti kasutusele toitumushindamise süsteem BCS, mida farmijuht Koit Karja võrdleb ilmateatega, kust lisaks ülevaatele hetkeolukorrast saab lähipäevade prognoosid, et söötmist ja lüpsi paremini planeerida.
Enne praeguse lüpsilauda ehitamist külastasid Jerweri juhid mitmeid riike: käidi Helsingi lähistel robotlüpsifarmi vaatamas ja Hollandis ning Saksamaal ideid ammutamas. Koit Karja märgib, et pärast Taani lautade vaatamist tekkisid senisest hoopis ambitsioonikamad ideed. Kui algul mõeldi olemasoleva lauda juurdeehitusele, siis 2009. aastal alustati robotlüpsilauda projekteerimist koos DeLavali projektijuhi Mati Kütiga. 2012. aastal valmis lõplik projekt ning juba järgmise aasta kevadel sai valmis ka laut.
Täna toimetab laut nelja DeLavali VMS lüpsirobotiga ning Koit Karja on sellise lahendusega rahul: „Robotiga lüpsmine ei ole enam nii palju inimestega seotud ning ei pea muretsema tööjõu pärast. Arvan, et VMS on minu 242-pealisele lüpsikarjale ideaalne lahendus ja hetkel ei kujutaks enam teisiti ettegi.“
Jerweri kari on jagatud kahte suuremasse lüpsigruppi, kuid neile lisandub veel kinniste loomade grupp, üleminekugrupp ja tiined mullikad. Eraldiseisvas vanas laudas on lisaks ka noorkari. Loomad on robotlaudale omaselt vabapidamisel ning liiguvad ühest grupist teise vastavalt laktatsioonitsüklile.Söötmine toimub söödamikseri abil, mis on lisaks söötmise lihtsustamisele aidanud ka toodangut suurendada. Ratsioone aitab planeerida DeLavali toitumushindamise BCS-süsteem.Söötmiskonsulent Sulev Kübar analüüsib toitumushindamise kaameraga saadavat infot ning üheskoos optimeeritakse söötmist nii, et saavutada sealjuures maksimaalne toodang. Konsulent nendib, et toitumushinde abil saab täpsemalt sööta, näiteks võtta ratsioonist kilo maha ning samal ajal hoida toodangut endisel tasemel.
Kuidas BCS toitumushindamine toimib?
Koit Karja võrdleb DeLavali toitumushindamist BCS ilmateatega – saab hea ülevaate hetkeolukorrast ning lähipäevade prognoosist, et paremini söötmist ja lüpsi planeerida. „Jälgin sealt grupitendentse ning suuremate erinevuste esinemisel saab üksikute loomade kaupa tulemusi analüüsida. Toitumuse hindamine aitab asjad kokku viia, annab täpsust juurde ning aja efektiivsus on tunduvalt parem!“DeLavali tootejuht Meelis Müil lisab, et teades lehmade toitumushindeid, saab planeerida söötmist nii, et tagada lehmadel vajalikud keharasva varud, mis toetavad piimatoodangut, sigivusjõudlust ja lehmade pikka eluiga.BCS-kaamera paigutatakse DeLavali eraldusväravale või vabalüpsisüsteemile VMS ning kui lehm kaamera alt möödub, loob see lehma laudjast ja nimmepiirkonnast kolmemõõtmelise kujutise. Seejärel analüüsib DeLavali BCS-tarkvara kujutist ning tuvastab nimmet, laudjat, sabajuure piirkonda, puusa- ja päraluunukke ning ebaroideid katvat rasvkoe koguse. Selle järgi kalkuleerib BCS-süsteem lehma kehakonditsiooni täpse hinde. Toitumushinne saadetakse DelPro farmihaldussüsteemi, kus see salvestatakse ja on igal ajahetkel vaadeldav farmi arvutist. Individuaalne, rühma- ning karjapõhine teave esitatakse lihtsate graafikute kujul ning lisaks saab seadistada teavitussüsteemi, mis teavitab toitumushinde langemisest alla kindlaksmääratud piirväärtuse.Koit Karja kaalub tulevikus ka analüüsisüsteemi Herd Navigator kasutuselevõtmist, et lihtsustada sigimisalast tööd. Nii oleks võimalik muuhulgas noorkarja lauta uuendades tootmist mitmekesistada.Tulge tutvuma DeLavali toitumushindamise BCS-süsteemi ning selle võimalustega 20.-22. aprillil 2017 Tartus toimuval Maamessil!
Uuri lisaks: www.delaval.ee
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Vaata ülevaatest, kuidas SAK levib Saksamaalt läbi Baltikumi Soomeni ning millistes riikides on viirus jõudnud juba seafarmidesse.
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele