Enne uue põllumajandushooaja algust on paslik meenutada, kuidas meie põllumajandusel eelmisel aastal läks. Kui tagasi sügisesse minna, meenuvad pea igale Eesti põllumehele luupainajalikud lõputud vihmased ilmad ning märjale põllule uppunud saak.
Tanel Tang: Põllumees, planeeri paremini ja ära korda möödunud aasta vigu
  • Tanel Tang: Põllumees, planeeri paremini ja ära korda möödunud aasta vigu
  • Foto: VitalFields.com
Erinevatel andmetel võis põllumeestel eelmisel aastal põllule jääda ligi 15% viljasaagist ning talivilja enam külvata ei saanudki.
Midagi polnud teha, sest ilm oli selline? Teatavasti mõjutab ilm põllumajandust ainult 25%. Ülejäänud 75% on puhtalt põllumehe enda otsuste tulemus. Kuidas aga sünnivad põllumehe otsused? Kas isikliku kogemuse, kõhutunde, ilmatarkade ennustuste või hoolikalt aastate jooksul kogutud reaalsete võrreldavate andmete põhjal? Siinkohal peaks iga põllumees ise peeglisse vaatama ja ise ausalt endale vastama.. Isegi kehval aastal on nutikatel põllumeestel võimalik kasumisse jõuda. Selleks, et alustada planeerimisega, on kõigepealt vaja infot ja teadmisi varasemalt toimuvast ning samuti on hea sinna kõrvale võtta kogemused enda kolleegidelt ehk teistelt põllumeestelt.
Põllumajandusettevõtte majandamine tundub pealtnäha tänu pikale ajaloole suhteliselt lihtne tegevus - külvad kevadel või sügisel seemned, annad väetist, hoiad taimi haiguste ja putukate eest ning lõpuks koristad saagi. Tegelikult on 21. sajandi põllumajandus lähenemas aina rohkem väga teadmistepõhisele tegutsemisele ning kogutavate andmete hulk on juba nii suur, et puhtalt paberi ja pliiatsiga enam põllumajandusettevõtet ei juhi.Edu aluseks on ette nägemine ja planeerimine

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele