Yara Eesti väetamisekspert Mikk Tagel võtab kokku 2019. aasta hooaja katsete tulemused ja jagab soovitusi, millal ja mida kasutada, et saada suuremaid saake.
Talinisu Edvins' katsepõld.
  • Talinisu Edvins' katsepõld.
  • Foto: Yara Eesti
Möödunud hooaeg oli Yara Eestile katsete poole pealt töömahukas. Eestis tegime kokku 26 erinevat katset: teravili, raps, mais, rohumaad, tootmiskatsed, täppiskatsed jt, mis sisaldasid omakorda 62 erinevat võrdlusvarianti.
Enamik katseid andsid Yara’le positiivseid tulemusi, seda nii enamsaagi kui majandusliku poole pealt. Üks asi on saada enamsaak suuremate kuludega, kuid päeva lõpuks peab see lisakulu maksma kinni tehtud kulud ning tooma ka lisatulu, mistõttu paneme oma katsetes väga suurt rõhku just majanduslikule kasumlikkusele.
Kõige huvitavamaid katseid koos tulemuste- ja teooriaga kajastasime kolmel piirkondlikul seminaril, mis toimusid sel sügisel novembrikuus. Kes osalesid ning soovivad rahulikult süvenedes seminariteemad üle vaadata, saavad teha seda Yara Eesti kodulehel. Kellel ei olnud võimalik seminaridel osaleda, saavad samuti omal käel ettekanded koos katsetulemustega üle vaadata.
Lämmastik ja väävel
Lämmastik (N) ja väävel (S) on omavahel seotud nagu „sukk“ ja „saabas“. Mõlemad on taimedele vajalikud toiteelemendid ning täiendavad üksteist – suureneb kasutegur taimede toitumise seisukohast.
Rääkisime erinevatest lämmastikuvormidest – mis teeb mida ja milleks on olulised. Taimed omastavad enamasti nitraatlämmastikku, mis on efektiivsem ka põuatingimustes. Tänu positiivsele sünergiale paraneb nitraatlämmastiku abil ka kaaliumi (K), magneesiumi (Mg) ja kaltsiumi (Ca) omastamine. Nitraatlämmastiku miinuseks on selle leostumine, kuid selleks on vaja siiski suuremal hulgal sademeid ning see sõltub paljuski ka mulla lõimisest. Samas, ka ammooniumlämmastikul on omad puudused ja murekohad – fiksatsioon ja immobilisatsioon.
Mõlemad lämmastikuvormid on olulised ning üldjuhul on kvaliteetsetes lämmastikväetistes nitraat- ja ammooniumlämmastiku osakaal 50:50.
Väävli lisamisel paraneb kultuuri võrsumine, lämmastiku omastamine, fosfori omastamine. Tänu väävlile paraneb ka lämmastiku kasutamine taimede poolt – kasutatakse ära rohkem lämmastikku saagi ja selle kvaliteedi moodustamiseks, väheneb nitraatide (jääklämmastiku) hulk saagis.
Väävlit vajavad taimed kevadel juba varakult ning sellega ei tohiks jääda hiljaks. Seda tõestavad ka katsed nii Eestis kui väljaspool Eestit. Kui kasutada juba varakevadel esimeses väetusringis YaraBela® AXAN’it (27N+4S) tavapärase ammooniumnitraadi (AN 34,4) asemel, on lõpptulemus saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse osas kõrgem. Lisaks paraneb YaraBela® tooteid kasutades külviühtlikkus ning see omakorda tagab peale kõrgema saagi ka ühtlase saagi valmimise ja selle koristusjärgse kvaliteedi. Katseandmetega ja sellega, milline peaks olema N:S suhe erinevatel kultuuridel, saate lähemalt tutvuda seminari ettekandes.
Mõlemad lämmastikuvormid on olulised ning üldjuhul on kvaliteetsetes lämmastikväetistes nitraat- ja ammooniumlämmastiku osakaal 50:50.
  • Mõlemad lämmastikuvormid on olulised ning üldjuhul on kvaliteetsetes lämmastikväetistes nitraat- ja ammooniumlämmastiku osakaal 50:50.
  • Foto: Yara Eesti
Täname kõiki seminaridel osalejaid! Loodame omalt poolt, et peale seminari tekkis vähemalt üks mõte, kas ja kuidas muuta väetamist efektiivsemaks ja kasumlikumaks.
Lisainformatsiooni saamiseks vaata: www.yara.ee
Ilusat jõuluaega soovides,
Mikk Tagel, Yara Eesti väetamisekspert

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele