Põllumajandus.ee  • 19 detsember 2019

Millised olid Yara 2019. aasta hooaja katsete tulemused?

Yara Eesti väetamisekspert Mikk Tagel võtab kokku 2019. aasta hooaja katsete tulemused ja jagab soovitusi, millal ja mida kasutada, et saada suuremaid saake.

Talinisu Edvins' katsepõld.  Foto: Yara Eesti

Möödunud hooaeg oli Yara Eestile katsete poole pealt töömahukas. Eestis tegime kokku 26 erinevat katset: teravili, raps, mais, rohumaad, tootmiskatsed, täppiskatsed jt, mis sisaldasid omakorda 62 erinevat võrdlusvarianti.

Enamik katseid andsid Yara’le positiivseid tulemusi, seda nii enamsaagi kui majandusliku poole pealt. Üks asi on saada enamsaak suuremate kuludega, kuid päeva lõpuks peab see lisakulu maksma kinni tehtud kulud ning tooma ka lisatulu, mistõttu paneme oma katsetes väga suurt rõhku just majanduslikule kasumlikkusele.

Kõige huvitavamaid katseid koos tulemuste- ja teooriaga kajastasime kolmel piirkondlikul seminaril, mis toimusid sel sügisel novembrikuus. Kes osalesid ning soovivad rahulikult süvenedes seminariteemad üle vaadata, saavad teha seda Yara Eesti kodulehel. Kellel ei olnud võimalik seminaridel osaleda, saavad samuti omal käel ettekanded koos katsetulemustega üle vaadata.

Siinkohal teeme lühikokkuvõtte teemadest, millest Yara sügisseminaridel rääkisime.

Fosfor ja kevadine NPK väetise kasutamine taliviljadel

Nüüdseks juba möödunud hooajal (2019 kevad) rääkisime palju kevadise NPK kasutamisest taliviljadel. Isegi kui eelneval sügisel on külviaegselt kultuur korralikult väetatud, annab värske kevadine NPK taimedele oma positiivse osa. Nii fosfor (P) kui kaalium (K) ei ole varakevadel mullast alati koheselt kättesaadavad, lisaks võib eelneval sügisel antavast fosforist olla suur osa mulla poolt „lukustatud“. YaraMila® NPK väetised on kevadisel täiendväetamisel väga tõhusad, kuna on 100% lahustuvad ning nendes sisalduvad toitained on taimedele kergesti kättesaadavad. YaraMila® toodetes sisalduv fosfor (Yara P-ExtendTM) on taimedele kättesaadav pikema perioodi vältel ning seda ei seota nii kergesti mullas olevate saviosakeste poolt.

Väga häid tulemusi taliviljade kevadisel YaraMila® NPK kasutamisel on andnud selleaastased tootmiskatsed, kus lisaks saagikusele paranes ka saagi kvaliteet. Fosforist ja katsetulemustest lähemalt saate lugeda seminari ettekandest.

Yara toodetes sisalduva fosfori ja toodete efektiivsust tõestab ka Lääne-Virumaal tehtud suviodra katse, kus oli kasutatud YaraMila® ja YaraBela® graanulväetisi võrdluses teiste toodetega. Erinevusi ei tulnud sisse ka toiteelementide koguses – nii lämmastiku (N), fosfori (P) kui kaaliumi (K) kasutuskogused ühe hektari kohta olid võrdväärsed.

Suviodra katse Lääne-Virumaal. Vasakul pool viljapead Yara katsepoolelt, paremal pool võrreldav väetusskeem.   Foto: Yara Eesti

Seda, kuivõrd olulist rolli mängib fosfor taimede kasvus ja arengus, näitasid väga hästi kasvulahuses kasvanud rapsitaimede juured. Nii sügisel (et tugevdada taimede juurestikku) kui kevadel (äratada juurestik ärkvele) aitab taimi väga hästi turgutada lehekaudne kiire fosfor YaraVita® KOMBIPHOS. See on toode, mille efekti taimede kasvule põllul on kindlasti näinud paljud põllumehed. Kuna aga juurestikku ja selle juurdekasvu on mullas sageli keeruline hinnata, siis tegime väikese laborkatse, et näidata YaraVita® KOMBIPHOS’i efektiivsust ja positiivset mõju (siinkohal suured tänusõnad Eesti Maaülikoolile, kes aitas katset teostada).

Seda, kuivõrd olulist rolli mängib fosfor taimede kasvus ja arengus, näitasid väga hästi kasvulahuses kasvanud rapsitaimede juured.  Foto: Yara Eesti

Laboritingimustes kasvatati ühesuguses vesilahuses üles kaks taime, millest üks oli jäänud maha nii lehestiku- kui juurestiku kasvus ja arengus. Töötlesime nõrgema arenguga taime (lühem ja kehvemini arenenud juurestik) kasutades YaraVita® KOMBIPHOS’i kulunormiga 5,0 l/ha. Pärast 5 päeva möödumist oli töödeldud taim teinud kasvuspurdi – selle juurestik oli oma pikkuses mööda läinud hästi arenenud kontrollvariandist ning lehed olid tugevad ja tumedat tooni. Sama oleme näinud ka tootmispõldudel (teravili ja raps), kus kevadel peale töötlemist muutub põld „tummiseks“. See tähendab seda, et taim saab energiasüsti, juurestik läheb „käima“, taim muutub tugevamaks ning hakkab tänu sellele ka mullast paremini toitaineid omastama.

Nii KOMBIPHOS’ist kui teistest leheväetiste katsetest saate lähemalt lugeda seminari ettekandest.

Lämmastik ja väävel

Lämmastik (N) ja väävel (S) on omavahel seotud nagu „sukk“ ja „saabas“. Mõlemad on taimedele vajalikud toiteelemendid ning täiendavad üksteist – suureneb kasutegur taimede toitumise seisukohast.

Rääkisime erinevatest lämmastikuvormidest – mis teeb mida ja milleks on olulised. Taimed omastavad enamasti nitraatlämmastikku, mis on efektiivsem ka põuatingimustes. Tänu positiivsele sünergiale paraneb nitraatlämmastiku abil ka kaaliumi (K), magneesiumi (Mg) ja kaltsiumi (Ca) omastamine. Nitraatlämmastiku miinuseks on selle leostumine, kuid selleks on vaja siiski suuremal hulgal sademeid ning see sõltub paljuski ka mulla lõimisest. Samas, ka ammooniumlämmastikul on omad puudused ja murekohad – fiksatsioon ja immobilisatsioon.

Mõlemad lämmastikuvormid on olulised ning üldjuhul on kvaliteetsetes lämmastikväetistes nitraat- ja ammooniumlämmastiku osakaal 50:50.

Väävli lisamisel paraneb kultuuri võrsumine, lämmastiku omastamine, fosfori omastamine. Tänu väävlile paraneb ka lämmastiku kasutamine taimede poolt – kasutatakse ära rohkem lämmastikku saagi ja selle kvaliteedi moodustamiseks, väheneb nitraatide (jääklämmastiku) hulk saagis.

Väävlit vajavad taimed kevadel juba varakult ning sellega ei tohiks jääda hiljaks. Seda tõestavad ka katsed nii Eestis kui väljaspool Eestit. Kui kasutada juba varakevadel esimeses väetusringis YaraBela® AXAN’it (27N+4S) tavapärase ammooniumnitraadi (AN 34,4) asemel, on lõpptulemus saagikuse, kvaliteedi ja tulukuse osas kõrgem. Lisaks paraneb YaraBela® tooteid kasutades külviühtlikkus ning see omakorda tagab peale kõrgema saagi ka ühtlase saagi valmimise ja selle koristusjärgse kvaliteedi. Katseandmetega ja sellega, milline peaks olema N:S suhe erinevatel kultuuridel, saate lähemalt tutvuda seminari ettekandes.

Mõlemad lämmastikuvormid on olulised ning üldjuhul on kvaliteetsetes lämmastikväetistes nitraat- ja ammooniumlämmastiku osakaal 50:50.  Foto: Yara Eesti

Täname kõiki seminaridel osalejaid! Loodame omalt poolt, et peale seminari tekkis vähemalt üks mõte, kas ja kuidas muuta väetamist efektiivsemaks ja kasumlikumaks.

Lisainformatsiooni saamiseks vaata: www.yara.ee

Ilusat jõuluaega soovides,

Mikk Tagel, Yara Eesti väetamisekspert

Jaga lugu:

Põllumajandus.ee suurtoetajad:

PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Põllumajandus.ee toetajad:

Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Ana Madismäe
Ana MadismäeReklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150