Eesti nisu külvipinnast on tänavusel hooajal 70% talinisu all. Kui arvestada, et talinisu saagikus on keskmiselt kolmandik kõrgem kui suvinisul, siis saame aru, et see on kultuur millega põllumees raha teenib.
Teraviljakasvataja, Mudasilla talu peremees Kalle Kits.
  • Teraviljakasvataja, Mudasilla talu peremees Kalle Kits.
  • Foto: Valgamaalane / Arvo Meeks
Viljelusvõistlus on üks tänuväärt üritus, kus saab õppida kuidas meie parimad oma tulemusi saavutavad ja neid aastast aastasse kordavad. Head saaki on võimalik saada erineval viisil, aga eesmärgiks peaks olema kasumlikust agrotehnikast õppimine ja nende teadmiste kasutamine ning juurutamine.
Eesti suusaässad patustasid dopinguga, sest spordis ei ole lubatud oma hormoone ergutada. Taimedel on samuti hormoonid. Kui nende tegevust aktiveerida oskad, põhjustab see ahelreaktsiooni taime „kõhus“ ja võimenduvad kõik taime looduslikud omadused. Selle tulemusel läbib taim kiiremini oma kasvufaasid, kasvab suuremaks ja tugevamaks ning toimub analoogselt inimesega vaktsineerimis protsess haiguste vastu. Kasvustimulaator Albit annab innovatiivse võimaluse selliseks taimede mõjutamiseks.
Teraviljakasvataja Kalle Kits on oskuslikult kasutanud Albiti programmi mulla viljakuse tõstmiseks ja taimede looduslike omaduste aktiveerimiseks. Pestitsiidide pideva ja intensiivse kasutamise tagajärjel mulla viljakuse näitajad langevad 30-50% tavaliselt ja haigust tekitavate patogeenide sisaldus mullas tõuseb. Ilma keemiliste pestitsiiditeta intensiivne põllumajandus läbi ei saa, aga selle negatiivse mõju neutraliseerimiseks sobib Albiti kasutamine. See kutsub risosfääri ja pinnase mikroflooras esile pikaajalised positiivsed muutused, tänu millele on võimalik saada suuri ja kasumlikke saake.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele