Eesti nisu külvipinnast on tänavusel hooajal 70% talinisu all. Kui arvestada, et talinisu saagikus on keskmiselt kolmandik kõrgem kui suvinisul, siis saame aru, et see on kultuur millega põllumees raha teenib.
- Teraviljakasvataja, Mudasilla talu peremees Kalle Kits. Foto: Valgamaalane / Arvo Meeks
Viljelusvõistlus on üks tänuväärt üritus, kus saab õppida kuidas meie parimad oma tulemusi saavutavad ja neid aastast aastasse kordavad. Head saaki on võimalik saada erineval viisil, aga eesmärgiks peaks olema kasumlikust agrotehnikast õppimine ja nende teadmiste kasutamine ning juurutamine.
Eesti suusaässad patustasid dopinguga, sest spordis ei ole lubatud oma hormoone ergutada. Taimedel on samuti hormoonid. Kui nende tegevust aktiveerida oskad, põhjustab see ahelreaktsiooni taime „kõhus“ ja võimenduvad kõik taime looduslikud omadused. Selle tulemusel läbib taim kiiremini oma kasvufaasid, kasvab suuremaks ja tugevamaks ning toimub analoogselt inimesega vaktsineerimis protsess haiguste vastu. Kasvustimulaator Albit annab innovatiivse võimaluse selliseks taimede mõjutamiseks.
Teraviljakasvataja Kalle Kits on oskuslikult kasutanud Albiti programmi mulla viljakuse tõstmiseks ja taimede looduslike omaduste aktiveerimiseks. Pestitsiidide pideva ja intensiivse kasutamise tagajärjel mulla viljakuse näitajad langevad 30-50% tavaliselt ja haigust tekitavate patogeenide sisaldus mullas tõuseb. Ilma keemiliste pestitsiiditeta intensiivne põllumajandus läbi ei saa, aga selle negatiivse mõju neutraliseerimiseks sobib Albiti kasutamine. See kutsub risosfääri ja pinnase mikroflooras esile pikaajalised positiivsed muutused, tänu millele on võimalik saada suuri ja kasumlikke saake.
Loe lähemalt, kuidas Albit aktiveerib taime ja pinnase looduslikke omadusi
SIIT.
Blogi kajastab põldudel tehtut
Kalle Kitse blogi on üks hea õppematerjal sellest, kuidas ja millal ta midagi teeb läbi terve hooaja. Tema möödunud aasta võistluspõllul kasvab nüüd sort ´Balitus´ ja see põld on registreeritud tal viie aasta jälgimisprogrammi. Hea on see, et Kalle osaleb ka käesoleval aastal viljelusvõistlusel, aga teise põlluga. All oleval pildil on põllu vaade droonilt enne Jaanipäeva. Tegemist on ´Skageni´ põlluga, mille kasvatamise kirjeldust saate jälgida
blogist.
- Kalle Kitse talinisu ´Skagen´põld. Foto: Arvi Villemson
Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) on oma katsetes mõõtnud kuidas Albiti kasutamine mõjutab saagikust. Seemnetöötluse osa saagikuse tõusus on 200-300 kg. Põllumehed kellel ei õnnestu oma seemneid Albitiga puhtida, neile avaneb kohe varsti võimalus seda teha koos külviga. Hetkel on väljatöötamisel lisaseade Albiti kasutamiseks pneumokülvikuga. Kellel huvi – andke teada ja küsige lisainfot!
Seemnetöötluse kulu on ca 2 eurot hektarile ja see on üks kasumlikumaid osasid Albiti programmis.
ETKI katsete tulemused kinnitavad, et sügisene herbitsiidiga pritsimine koos Albitiga annab lõpptulemusele olulist lisa. Parimad tulemused talivilja kasvatamisel on saadud sügisel üks kord pritsides, mai algul teine kord ja kolmas kord lipulehe faasis. 2019 aasta saagilisa oli talinisul üle 1600 kg/ha. Ühekordse pritsimise kulu on ainult ca 4 eurot/ha.
Kasumlikusest rääkides siis Albiti programmi kulu moodustab kogu kuludest ainult ca 2-3%, aga lõpptulemust mõjutab positiivselt kuni 20%.
Ära jäta oma põllu kasumlikust juhuse hooleks! Vali ETKI teadlaste ja Eesti põllumeeste poolt ära proovitud, häid saake ja kasumlikkust tõstev toode.
Terveid ja ilusaid viljapõlde teile!
Arvi Villemson
Helista tel. +372 51 64 640 või saada email
[email protected].
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.