Autor: Põllumajandus.ee • 15. oktoober 2020

Järvamaa Kutsehariduskeskuse uus lüpsirobot õpetab moodsa tehnoloogiaga lehmi lüpsma

Põllumajandust ja maaelu õpetava Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppefarm vahetas suvel senise DeLaval Classic lüpsiroboti välja uue V310 Repro vastu. Õppefarmi juhataja Ingrit Eibak kiidab moodsa roboti mitmekülgseid funktsioone, mis annab õpilastele võimaluse praktiseerida kaasaegset lüpsimist ja lehmade tervise jälgimist.
Õppefarmi juhataja Ingrit Eibak kiidab moodsa roboti mitmekülgseid funktsioone.
Foto: DeLaval OÜ

Õppefarmi eelmine robot oli aastast 2008. aastast ehk üle 10 aasta aktiivses töös olnud. Eibak nendib, et seade hakkas väsima, ei pesnud enam nii hästi ning sellele ei saanud enam uut tarkvara peale laadida. „Uus robot on meil kasutusel olnud kaks kuud ja oleme väga rahul. Seda saab hooldada näiteks lüpsi ajal ning ka seadme püsikulud on soodsamad. Lisaks on meie jaoks oluline, et õpilased näeksid õppefarmis kaasaegset tehnoloogiat, et praktikale või tööle minnes oleks neil kogemus lüpsirobotiga olemas.”

DeLaval V310 Reprol on 3D kaamera, mis leiab lehmade nisad kiiresti üles ja see kiirendab uuringute kohaselt lüpsi kaks sekundit looma kohta. Lisaks on suur abi täppisanalüüsiseadmest Herd Navigatorist, mis tänu piimaproovide analüüsile aitab määrata iga lehma jaoks õige tegevuskava, teha seemendamisotsuseid, vähendada tervishoiukulusid ja hoida lehmade tervisel igapäevaselt silma peal. „See analüüsi pool on väga põnev ning ka laudas praktikal olevad noored õpivad tänu sellele lehmade tervist jälgima ning analüüside tulemusi lugema,” ütleb Eibak, kelle farmis käib nii täiskasvanud õpilasi kui ka noori kutseomandajaid omajagu. Lisaks õpetatakse neile käsitsi eellüpsi, söötmist, lehmade eest hoolitsemist ning loomulikult kogu lüpsiprotsessi eellüpsist desinfitseerimiseni.

Herd Navigatori automaatsed analüüsid annavad kuni 95-protsendilise täpsusega infot loomade tervise, piima kvaliteedi ning innaaja kohta, kergendades oluliselt tööd farmis ning muutes seda tulemuslikumaks. Seade aitab nii indlemistega kui ka leiab ketoosi või mastiidiga haiged loomad. Samuti mõõdab automaatselt piima progesteroonitaset ja teavitab lisaks innaajale ka tiinusest, tiinuse katkemisest ning sellest, milliste lehmade munasarjadel on ebanormaalsed moodustised, näiteks tsüstid. Mastiidi varane tuvastamine on parim viis udara tervise parandamiseks. Lisaks jälgib Herd Navigator pärast poegimist automaatselt beeta-hüdroksübutüraadi (BHB) kogust piimas, mis võimaldab aegsasti tegutsedes vältida piimatoodangu vähenemist ja vähendada veterinaarravikulusid.

Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppefarmis on hetkel 227 looma, kellest 73 käivad lüpsmas. Kuna robot suudab ära lüpsta umbes 100 looma, on farmil võimalus piimakarja oluliselt suurendada. Kogu saadav piimatoodang müüakse E-Piimale. Lisaks uuele lüpsirobotile investeeriti äsja ka automaatsesse söödavagunisse ning söödamikserisse. Lähitulevikus on kavas soetada vee ionisaator, mis muudaks kareda vee pehmemaks, säästes niimoodi masinaid ja seadmeid. Samuti kulub siis vähem pesuainet, sest enamik pesuainest läheb praegu vee pehmendamisele.

Alates 2017. aastat Kutsehariduskeskuse farmijuhina töötanud Eibak kiidab, et vanemad lüpsjad, kes Avatud Talude Päeval Säreveres külas käisid, olid uuest robotist suisa vaimustuses. „Nemad mäletavad aegu, mil lehmi lüpsti käsitsi. Demonstreerisin ka Herd Navigatorit ning olles teinud pistelist tiinuskontrolli, tuleb tõdeda, et masinat saab usaldada. Seni on kõik näitajad õiged olnud.”

Kokku töötab õppefarmis seitse inimest, kellest kolm – juhataja, karjak, praktikajuhendaja ja lüpsja – on tööl laudas. Igal ööl on keegi ka igaks juhuks öövalves, et võtta vastu ootamatu poegimine või reageerida roboti võimaliku häire peale.

„Tahaks loota, et tehnoloogia areng äratab ka noortes suuremat huvi põllumajanduse vastu,” ütleb Eibak. „Eelmise aastaga võrreldes on meil õpilaste arv oluliselt tõusnud. Enamasti tulevad põllumajanduse erialale need, kellel on endal kodus farm, aga valdkond huvitab ka ka linnainimesi. Põllumajandus on tihedalt seotud taimekasvatusega ning praktikat on palju mõlemal suunal, taimekasvatuses võib öelda, et külvist künnini. Tegemist on põneva alaga, mille muudab veelgi atraktiivsemaks moodne tehnoloogia.”

Uuri lisa: www.delaval.com

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960