Püsirohumaade uuendamine otsekülviga: kas tehnoloogia töötab ja mis määrab edu?

Saaremaal, Kõljala POÜ püsirohumaadel 2025.a. läbiviidud katsete eesmärgiks oligi hinnata, kas püsirohumaad on võimalik edukalt uuendada otsekülvi abil ning millised tegurid seda enim mõjutavad. Katse viidi läbi kahel mullatüübil – mineraal- ja turvasmullal, kasutades kolme erinevat otsekülvikut: Underhaug UM- 7950, Vredo Agri Twin peenseemne otsekülvik ja He-Va ökoäke (peenseemne kastiga).

Külvati punase ristiku rohke põldheina segu nii kevadel (17. aprill) kui ka suve teisel poolel (7. august).

Norra firma Underhaug UM- 7950 rohumaade otsekülvik on mõeldud rohumaade uuendamiseks. Praktikas kasutatakse seda masinat edukalt ka golfiväljakute ja muude spordiväljakute parendamisel, sest masin võimaldab külvata kuni 50 kg seemet hektarile.

Masina tööpõhimõte on lihtne. Seemendi moodustavad lühikesed metallist suusad, millel igaühel 2 nuga. Noad lõikavad kamarasse praod ja laiendavad neid, seemned langevad nendesse pragudesse. Noad on reguleeritavad ja kuludes lükatakse neid edasi.

Külviridade vahekaugus on 6 cm (lisavõimalusena 12 cm). Kui vana kamar on tihe või muld raske lõimisega, siis kasutatakse lisaraskusi. Underhaug külvikute maaletooja on A.Tammel AS.

Kevadel, 22. mai 2025.a. määrasime mineraal- ja turvasmullal kasvava heintaimede botaanilise liigilise koosseisu (%).

Mineraalmullal domineerisid selgelt kõrrelised liigid. Suurima osakaaluga olid timut (~33%) ja nurmikas (~30%), millele järgnes kerahein (~19%). Väiksema osakaaluga esinesid harilik aruhein (~6%), päideroog (~5%) ning rohundid (~5%). Liblikõieliste taimede osakaal oli väga madal (~1.5%).

Selline liigiline koosseis viitab agronoomiliselt hästi toimivale ja produktiivsele rohumaale, kus domineerivad suure saagipotentsiaaliga kõrrelised liigid. Samas on liblikõieliste vähene osakaal piirav tegur, kuna see vähendab looduslikku lämmastiku sidumist ja võib pikemas perspektiivis mõjutada söödakvaliteeti.

Turvasmullal oli liigiline koosseis märgatavalt erinev. Domineerisid niiskustingimustele iseloomulikud liigid: nurmikas (~38%) ja aas-rebasesaba (~36%). Timuti osakaal oli oluliselt väiksem (~13%). Lisaks esinesid orashein (~5%) ja rohundid (~4.6%).

Selline kooslus peegeldab selgelt mullaniiskuse ja kasvutingimuste mõju. Aas-rebasesaba ja nurmika domineerimine viitab püsivalt niiskematele tingimustele ning võimalikule rohumaa vananemisele või madalamale majandamisintensiivsusele.

Soodsad ilmastikuolud (sademete näol) toetasid otsekülviga mulda viidud seemnete idanevust.

1.juuni - 15. juuli 2025.a. vaatluste käigus tuvastati, et punane ristik külviridades tärkas (vt allpool olevat fotot). Katsealal, kus esimest niidet ei teostatud, ei suutnud noored taimed konkurentsis olemasoleva rohukamaraga püsima jääda. Oluliseks piiravaks teguriks osutus katseala teatud ala niitmata jätmine, mille tulemusena jäid noored taimed varju ja hukkusid. See kinnitab, et edukas otsekülv eeldab taimiku aktiivset juhtimist, eelkõige valguskonkurentsi vähendamist.

Seega suve esimese pooles külvatud heintaimede sisaldust saagis ei tuvastatud.

7. augustil läbi viidud mõõtmise tulemused näitasid, et külvatud punane ristik (sh teised külvatud kultuurtaimed) on hakanud rohumaal levima.

Punase ristiku osakaalu võrdlemiseks erinevate variantide (otsekülvi meetodite) vahel viidi läbi ühefaktoriline dispersioonanalüüs (ANOVA). Analüüsi tulemused ei näidanud statistiliselt olulisi erinevusi variantide vahel (F = 0.021; p = 0.979).

Kuigi üksikutes kordustes esines mõningast varieeruvust, jäi see juhusliku varieeruvuse piiridesse. Seetõttu võib järeldada, et kasutatud otsekülvi tehnoloogia ei avaldanud punase ristiku osakaalule taimikus usutavat mõju. Punase ristiku sisaldust mõjutasid eelkõige olemasoleva taimiku botaaniline koosseis ning kasvutingimused.

17. oktoobril läbi viidud vaatluse tulemused kinnitasid külvatud kultuurtaimede levikut püsirohumaal: punane ristiku osakaal püsirohumaal varieerus 15-18% vahel ja rohundite osakaal jäi 14 -20% piiresse.

Paraku otsekülv turvasmullal positiivset tulemust ei andnud. Kogu vegetatsiooniperioodi vältel ei leitud rohukamarast 17. aprillil külvatud heintaimeliike. Seega lõpetasime sellel põllul katse.

Lisaks kevadisele otsekülvile katsetati püsirohumaa ümberrajamist suve teisel poolel. Pärast teist niidet töödeldi rohumaad glüfosaadiga. Taimekaitse töö teostati 14. juulil ja otsekülv teostati 7. augustil 2025.a. täpselt sama katsemetoodika järgi nagu kevadkülvi aegu. Katsetulemustest saab teha kokkuvõtte juba külviaastale järgneval ehk käesoleval aastal.

Kasvutingimused olid sademete rohkel 2025. aasta heintaimede arenguks soodsad.

Turvasmullal ei andnud kevadine otsekülv tulemusi, mis viitab tugevale taimede vahelisele konkurentsile ning ebasoodsatele kasvutingimustele.

Mineraalmullal oli olukord märkimisväärselt parem – külviaastal punane ristik jt külvatud kõrrelised heintaimed taimikus levisid, kuid ebaühtlaselt ning tagasihoidliku saagikusega. Need järeldused kehtivad külviaasta kohta ja tegelik botaaniline koosseis ja taimiku saaginumbrid selguvad järgneva katseaasta jooksul.

Lootustandvad tulemused saadi suve teise poole otsekülviga, kui enne külvi töödeldi rohumaa glüfosaadiga. See vähendas olemasoleva taimiku konkurentsi ning võimaldas külvatud liikidel paremini tärgata. Samas ilmnesid uued riskid – eelkõige üheaastaste rohundite massiline levik ning vajadus õigeaegse hooldusniite järele.

Statistiline analüüs ei näidanud usutavaid erinevusi kasutatud otsekülvi tehnoloogiate vahel, mis viitab, et tehnika valik ei olnud antud tingimustes määrav tegur. Kõik kasutatud külvikud suutsid tagada seemne viimise mulda agronoomiliselt sobival viisil. Põllumehel on oluline hinnata ka külviku maksumust, kaalu (sellest sõltub vajamineva traktori võimsus), jõudlust jms. Praktilisest kasutuskogemusest võib siiski välja tuua, et Underhaug UM-7950 rohumaade otsekülvik eristus stabiilse töö, ühtlase külvijälje ning hea läbivusega tihedas rohukamaras. Need omadused võivad tootmistingimustes osutuda oluliseks eeliseks, eriti keerulisemates tingimustes töötamisel.

Samas tuleb rõhutada, et külviaasta tulemuste põhjal on ennatlik teha lõplikke järeldusi. Otsekülvi tegelik mõju püsirohumaa kvaliteedile ja tootlikkusele selgub alles järgneval vegetatsiooniperioodil.

Katse peamine järeldus on selge: otsekülvi edukus püsirohumaa uuendamisel ei sõltu niivõrd kasutatavast külvikust, vaid olemasoleva taimiku konkurentsi kontrollimisest. Ilma selleta jääb ka parim tehnoloogia tulemusetuks.

Põldkatsete läbiviimisel oli oluline roll Kõljala Põllumajanduslik OÜ meeskonnal. Täname juhatajat Tõnu Post ja agronoomi Karla Paomees ning A. Tammel AS juhtkonda, kelle toetus ja praktiline kaasamõtlemine võimaldasid katsed edukalt ellu viia.