Rimi käsib iga päev hindu alla lasta, kuid
me ju ei saa, lausus Kadarbiku talu peremees Ants Pak äsja Äripäeva
majanduskonverentsil Äriplaan.
Paki sõnul on Eesti ketistunud. "Kes on ketis, see saab müüa. See tähendab, et tuleb palju toota," rääkis Pak. "Ketti sissesaamine ja seal olemine on suur asi."
Pak ütles, et tulevikus võib muutuda küsitavaks, kas majanduslikult on tootmine väga mõttekas. 15 aastat on Kadarbiku talu vedanud linnast tööjõudu, sest maalt ei ole kedagi võtta. "Siiani on tootmismaht kasvanud, tänu sellele on saanud elada," lausus Pak. Ta möönis tööjõu probleemi. "Palku ei saa lõputult tõsta. Töötaja ette ei saa põlvili laskuda, nii need asjad ei käi! Rimi ütleb meile iga päev, et laske hindu alla, aga me ei saa ju!" kurtis Pak.
"Eesti pangandus on viimased 10 aastat väga hästi põllumeest toetanud," leidis Pak. Pak kiitis just liisingutingimusi, sest varem põllumehele laenu ei antud. Paki sõnul on Eesti põllumajandus liikunud aegade jooksul kord üles kord alla. Praegu liigub põllumajandus Paki sõnul üles.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Paki sõnul ta välismaist kaupa ei karda, sest välismaine kaup ei suuda nendega konkureerida hinna ja kvaliteediga. "Põllumajandustoodete hinnad tõusevad koheselt, kui kodumaine kaup turult kaob," ütles Pak.
Paki sõnul ei reguleeri riik piisavalt põllumajandust. "Rääkida Eestis põllumajanduspoliitikast on mõttetu, Eestis pole seda! Kõik on läinud isevooluteed," rääkis Pak.
"Eestis ehitatakse korralikud põllumaad putkasid täis, mida nimetatakse majadeks... See on ju nonsenss! Välismaal oleks mõeldamatu, et põllumaad ehitatakse nii täis," rääkis Pak. "Mul on lihtsalt kahju neist põllumaadest, mis lähevad kasutusest välja!"
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.