Chiquita tunnistas, et maksis terroristidele, et kaitsta oma töötajaid Kolumbia põllumajandusregioonides, kirjutas AP.
Kohtulahenduseni jõuti, uurides ettevõtte äritehinguid paremäärmuslaste sõjaväegruppide ja vasakpoolsete mässulistega, keda Ameerika valitsus peab terroristlikeks gruppideks.
Kohtu dokumentidest selgub, et Cincinnati ettevõtte ja mõned tundmatud kõrge positsiooniga ametnikku maksid umbes 1,7 miljonit dollarit ajavahemikus 1997 kuni 2004 Kolumbia Ühinenud Enesekaitsejõududele (The United Self-Defense Forces of Colombia) ehk AUC-le (hispaaniakeelsest nimest tulenev lühend).
AUC on vastutav mitme jõhkrama tapatalgu eest Kolumbia kodusõjas. Samuti on rühmitusel märkimisväärne osa riigi kokaiini ekspordis. Ameerika valitsus kuulutas AUC terroristlikuks organisatsiooniks 2001. aasta septembris.
Süüdistajate sõnul maksis Chiquita terroristidele, et kaitsta enda töötajaid. Lisaks AUC-le maksis Chiquita ka Rahvuslikule Vabastusarmeele (National Liberation Army) ehk ELN-ile ja vasakpoolsele Kolumbia Revolutsioonilistele Relvajõududele (Revolutionary Armed Forces of Colombia) ehk FARC-le.
Chiquita müüs oma banaaniistandused Kolumbias 2004. aasta juunis.
Vasakpoolsed mässulised ja paremäärmuslased on võidelnud ägedalt Kolumbia banaanikasvatusregioonide pärast, samas selle sõja ohvrid on olnud pahatihti mitte võitlejate ridadest. Enamik ettevõtteid sellistes piirkondades on teinud suuri pingutusi, et kaitsta oma töötajaid.
Kolumbia on üks maailma kõrgema inimröövide tasemega riike. Kokkulepped ettevõtete ja geriljade vahel ei ole ebaharilikud, samas on võimatu öelda, kui palju raha igal aastal sellistesse tehingutesse pannakse.