Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtte sõnnikuhais paneb nina kirtsutama
Pärsti valla Pinska küla Metsa talus elav
Hendrik Villemson pole rahul, et veiseid pidav osaühing on tema majapidamise
lähedale kaks sõnnikuhunnikut kuhjanud.
Osaühingu Jerwer sõnnikuaunad on Villemsoni majast poolesaja meetri kaugusel kahel pool, nii et hais kandub peremehe sõnul tema õuele nii lõuna- kui põhjatuulega, kirjutas Sakala.
Villemson on veendunud, et sõnnikupatareide tõttu on tema kaevuvesi rikutud. «Tegin kaevu korda, aga paar aastat tagasi oli väga vihmane suvi ja hoidlast tulnud vesi rikkus selle vee. Isegi mu sokk ei tahtnud seda juua.»
Vett on Villemson juba aastaid toonud autoga mitme kilomeetri tagant allikast ning see läheb talle väga kalliks.
«Võimatu on nii elada! Kui asi samal moel jätkub, kaeban põllumajandusministeeriumisse,» ähvardas ta ja lisas, et osaühing pole neli-viis aastat kübetki sõnnikut põldudele vedanud.
600 veist pidava Jerweri omanik Koit Karja rääkis, et majast põhja pool seisvas hunnikus on juba kompostmuld. «Olen lasknud seda igal aastal ringi tõsta, et selle väärtus tõuseks. Aiapidajate seas on see kraam väga hinnas.»
Seotud lood
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele