4. juuli 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Biokütused põhjustavad toidukriisi

Maailmapanga salajase raporti kohaselt on biokütused toidu hinda kergitanud 75% võrra. See veel avaldamata hinnang põhineb siiani kõige põhjalikumal analüüsil, mis on teostatud Maailmapanga teadlaste poolt, kirjutab Aditya Chakrabortty tänases The Guardianis.

Need andmed on vastupidised Ameerika valitsuse väidetele, et taimedest tehtud kütus annab vähem kui 3% toiduhinna tõusust. See lisab survet valitsustele Washingtonis ja Euroopas, kasutanud taimedest tehtud kütust, et vähendada kasvuhoonegaase ja vähendada oma sõltuvust sisseveetavast naftast.

Raporti salajasena hoidmise põhjuseks on peetud Maailmapanga soovi mitte sattuda poliitilisse vastasseisu Valge Majaga.

See uudis tuli päevavalgele kriitilises punktis maailma biokütuste poliitika läbirääkimiste jaoks, kuna G8 juhid kohtuvad järgmisel nädalal Jaapanis, kus nad arutavad toidukriisi ja nende suhtes tehakse ka kindlasti tugevat lobitööd nende poolt, kes tahavad moratooriumi taimedest tehtud kütustele.

See avaldab samuti survet Briti valitsusele, mille biokütuste raport pidi ilmuma eelmisel nädalal, aga pole siiani veel ilmunud. The Guardian leidis varasemast Briti uuringust, et taimekütused on mänginud „olulist“ rolli toiduhindade kasvus rekordilisele tasemele.

„Poliitilistel juhtidel paistab olevat kavatsus suruda alla ja ignoreerida tugevaid tõendeid selle kohta, et biokütused on põhiliseks mõjutajaks viimase aja toiduhindade tõusule,“ ütles Robert Bailey, poliitikaalane nõustaja Oxfamist. „Kõige tähtsam on, et me näeksime tervikpilti. Kui poliitikud keskenduvad tööstuse lobitöötajate õnnelikuks tegemisele, siis inimesed vaesemates riikides ei jõua endale enam süüa osta.“

Toiduhindade tõusu tõttu elavad rohkem kui 100 miljonit inimest üle maailma allpool vaesuspiiri, seletab Maailmapank ja on sädemeks olnud ka rahutuste puhkemisele Bangladeshist Egiptuseni. Riigijuhid on kirjeldanud kõrgemaid toidu ja kütisehindu kui „esimest tõelist globaliseerumisega seotud majanduskriisi“.

President Bush on seostanud kõrgeid toiduhindu suurenenud nõudlusega Indias ja Hiinas, aga välja lekkinud Maailmapanga uurimus näitab, et kiire sissetuleku kasv arenevates maades ei ole viinud suure kasvuni ülemaailmses vilja tarbimises, ka ei ole põhiline mõjur suurele hindade kasvule.

Isegi teineteisele järgnevad põuad Austraalias omavad ainult väikest mõju. Selle asemel seletab raport, et EL ja Ühendriikide soov biokütuste järele on omanud kõige suuremat mõju toiduvarudele ja hindadele.

Alates aprillist peab kogu Suurbritannias müüdav bensiin ja diisel sisaldama 2,5% biokütust. EL on plaaninud selle suurendamist 10%-ni aastaks 2020, aga see on vastamisi suureneva asitõendite hulgaga, mis näitavad selle mõju toiduhindade kasvule. „Ilma biokütuste tootmise suurenemiseta ei oleks

ülemaailmsed vilja ja maisivarud vähenenud märgatavalt ning ka hindade suurenemised teiste mõjurite tõttu oleks olnud väiksemad,“ selgub raportist.

Toidukorvi hinnad uuringus tõusid 140 protsendi võrra 2002. aasta ja selle aasta veebruari vahel. Raport prognoosib kõrgemaid energia- ja väetisehindasid ainud 15% hinnakasvu eest olevad vastutatavad samas kui biokütused on olnud vastutavad 75% hüppe eest sellel perioodil. Siin väidetakse, et biokütuste tootmine on muutnud toiduturge kolmel peamisel teel:

Esiteks, on see vilja eemale juhtinud toidust kütusetootmisele, sest rohkem kui kolmandik Ühendriikide maisist kasutatakse etanooli tootmiseks ja peaaegu pool EL taimeõlist läheb biodiisli tootmiseks. Teiseks on talunikke julgustatud jätma maad kõrvale biokütuste tootmiseks. Kolmandaks on see algatanud finantsspekuleerimise vilja hinnaga, ajades hindu kõrgemaks.

Teised uuringud toidukriisi kohta on seda vaadanud märksa pikemas perioodis või ei ole seostanud neid kolme faktorit ja on seetõttu jõudnud väiksemate arvudeni biokütuste mõjust. Aga selle uuringu autor Don Mitchell, kes on Maailmapangas vanemteadur, on teinud toiduhindade järsu tõusu detailse analüüsi kuude lõikes, lubades palju lähemalt jälgida seost biokütuste ja toiduvarude vahel. Raport toob eraldi välja, et suhkruroost tehtud biokütused, mida toodetakse Brasiilias ei oma nii suurt mõju.

Biokütuste pooldajate sõnul on need rohelisemad alternatiivid naftale ja teistele fossiilsetele kütustele kuid selle vastu vaidlevad mõned eksperdid, kelle sõnul see ei kehti Ühendriikides kasutatava taimedest etanooli tegemise meetodi kohta.

„ On selge, et osadel biokütustel on tohutu mõju toiduhindadele „ ütles Dr David King, endine Ühendriikide valitsuse peamine teadusalane nõuandja eile õhtul. „Kõik mis me teeme nende toetamiseks on kõrgemate toiduhindade soodustamine, samas kui me ei tee midagi kliimamuutuste vastu.“

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960