Eestis leidub üle kümne tapamaja, kus on
lubatud lambaid tappa, ent lihatööstused neid loomi ei taha: nõudlus lambaliha
järele on väike ja hind kalliks aetud.
Kuigi lammaste arv kasvab iga aastaga, ei ole pooltes maakondades ühtegi tunnustatud tapamaja, kus tohib lambaid tappa. Neiski maakondades, kus võimalus justkui oleks, jääb see tihti vaid paberile või võetakse lambaid tapale äärmiselt vähe, kirjutas Maaleht.
Lambakasvatajate sõnul on lammastest lahti saamine läinud eriti raskeks viimasel kolmel-neljal aastal, mil lammaste arv Eestis on pea kahekordistunud.
21aastane Martin-Jorgen Uibo alustas Põlvamaal Valgjärve vallas Abissaare külas lambakasvatusega poolteise aasta eest. Nüüdseks on põhikarjas juba paarsada eesti valgepealist utte, kuid karja kolmekordistada pole mõtet, kuni pole neid kuskil tappa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Olukorrast väljapääsu otsides tulime isaga mõttele ise tapamaja püsti panna," räägib noormees. Et seni tundmatu valdkonnaga end kurssi viia, käis Uibo vaatamas teisi tapamaju, tutvus nõuetega. Läinud nädalal sai ta ehitusloa kätte.
Seotud lood
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.