2. oktoober 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuigi lammaste arv kasvab iga aastaga, ei ole pooltes maakondades ühtegi tunnustatud tapamaja, kus tohib lambaid tappa. Neiski maakondades, kus võimalus justkui oleks, jääb see tihti vaid paberile või võetakse lambaid tapale äärmiselt vähe, kirjutas Maaleht.

Lambakasvatajate sõnul on lammastest lahti saamine läinud eriti raskeks viimasel kolmel-neljal aastal, mil lammaste arv Eestis on pea kahekordistunud.

21aastane Martin-Jorgen Uibo alustas Põlvamaal Valgjärve vallas Abissaare külas lambakasvatusega poolteise aasta eest. Nüüdseks on põhikarjas juba paarsada eesti valgepealist utte, kuid karja kolmekordistada pole mõtet, kuni pole neid kuskil tappa.

"Olukorrast väljapääsu otsides tulime isaga mõttele ise tapamaja püsti panna," räägib noormees. Et seni tundmatu valdkonnaga end kurssi viia, käis Uibo vaatamas teisi tapamaju, tutvus nõuetega. Läinud nädalal sai ta ehitusloa kätte.