• 09.10.08, 14:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leivavili läheb loomasöödaks

Läänemaa viljakasvatajate sõnul ei ole tänavune viljasaak kehv, kuid see läheb peamiselt loomasöödaks; toiduvilja on vaid 5% jagu.
„Toiduviljaks läks ainult 5 protsenti,” tunnistas Läänemaa suurim viljakasvataja, üle 1000 hektari põlluga Reinu–Einari juht ja omanik Einar Pärnpuu. Selle peapõhjus on ilm. Mullu läks Pärnpuul toiduviljaks 80%, kirjutas Lääne Elu.
Septembri alguseks oli Läänemaa suuremail viljakasvatajail koristatud umbes 40% vilja. Heal aastal oleks see töö selleks ajaks kas läbi või lõppemas.
Septembri alguses kartsid Läänemaa põllumehed pikale veninud vihmasadude tõttu ikaldust, sest osa vilja ähvardas põllule jääda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Kolmandat kuud koristame,” märkis Pärnpuu. „Poleks uude kombaini investeerinud, koristaks me ilmselt jõuludeni ja mahakandmisele oleks läinud 30–40% saagist.” Koristamine käib tal nüüd kahe kombainiga.
Eelmise aastaga võrreldes on tõusnud hüppeliselt nii kütuse kui ka väetise hind, vilja hind on aga samal tasemel, mis 1990. aastail.
„Selle viljahinnaga — 1,5 krooni kilost — ei oska me enam toota,” ütles Pärnpuu. Näiteks tõi ta väetise hinna kahekordistumise. „Kui oleksin mullu ostetud väetise maha müünud, oleksin teeninud 1,5 miljonit krooni kasumit. Viljaga on aga vastupidi — oleme saanud niisama palju kahjumit,” avaldas Pärnpuu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele