8. november 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhjus on toiduseaduses, mis seab kodus töödeldud toidu müügile oma nõuded. Kui toidu omadused, koostis või kuju muutub, peab müüja olema FIEna või osaühinguna kirjas majandustegevuse registris. Kui ta töötleb toitu selleks ehitatud hoones, peab ta olema tunnustatud. Kui tegutseb koduköögis, peab olema teavitatud. Mida need mõisted tähendavad, tuleb endale selgeks teha.

Peale kõige muu peab olema enesekontrolli plaan, kus on kirjas töötlemisprotsessi iga etapi ohud ja nende analüüs; mõistagi tuleb neid ohtusid seirata. Toidukäitleja peab käima ka koolitusel.

Haapsalu turu kroonimata hapukapsakuningas Olev Orgmets Ristilt ütles, et inimesed nõuavad hapukapsast, aga ta pole jõudnud ennast euronõuetega kurssi viia. Ta kahtleb, kas suudabki neid üldse täita.

„Hapendamise ruum eraldi, pakkimise ruum eraldi, uksed vahel, seinad plaaditud,” ennustas ta tulevasi nõudeid.

Ta ütles, et Saksmaal müüakse otse tänava ääres kartulit ja hapukapsatünn on sealsamas kõrval. Eesti lapsed on varsti kõik allergikud, sest söövad steriilset toitu, sõnas ta.

Orgmets lisas, et turuseadused on euronõuetetagi karmid: „Müüd ühe korra praaki ja sul pole enam klientuuri.”

Orgmets müüb aastas kolm tonni hapukapsast. Jõulude eel läheb päevaga pool tonni.