Niigi kidur Haapsalu turg on sellest
sügisest veel lahjem, sest turul ei müüda enam kodus valmistatud toitu:
hapukapsast, keedupeeti, hapukurki, kohupiima jms, vahendas Lääne Elu.
Põhjus on toiduseaduses, mis seab kodus töödeldud toidu müügile oma nõuded. Kui toidu omadused, koostis või kuju muutub, peab müüja olema FIEna või osaühinguna kirjas majandustegevuse registris. Kui ta töötleb toitu selleks ehitatud hoones, peab ta olema tunnustatud. Kui tegutseb koduköögis, peab olema teavitatud. Mida need mõisted tähendavad, tuleb endale selgeks teha.
Peale kõige muu peab olema enesekontrolli plaan, kus on kirjas töötlemisprotsessi iga etapi ohud ja nende analüüs; mõistagi tuleb neid ohtusid seirata. Toidukäitleja peab käima ka koolitusel.
Haapsalu turu kroonimata hapukapsakuningas Olev Orgmets Ristilt ütles, et inimesed nõuavad hapukapsast, aga ta pole jõudnud ennast euronõuetega kurssi viia. Ta kahtleb, kas suudabki neid üldse täita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Hapendamise ruum eraldi, pakkimise ruum eraldi, uksed vahel, seinad plaaditud,” ennustas ta tulevasi nõudeid.
Ta ütles, et Saksmaal müüakse otse tänava ääres kartulit ja hapukapsatünn on sealsamas kõrval. Eesti lapsed on varsti kõik allergikud, sest söövad steriilset toitu, sõnas ta.
Orgmets lisas, et turuseadused on euronõuetetagi karmid: „Müüd ühe korra praaki ja sul pole enam klientuuri.”
Orgmets müüb aastas kolm tonni hapukapsast. Jõulude eel läheb päevaga pool tonni.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.