Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: kokkuostuhind omahinnast allpool. Kaua võib?
Praegune põllumajanduse olukord on
ühteviisi kehv kogu Euroopas, eriti aga Balti riikides.
Samas on olukord tootjate lõikes erinev. Sõltub sellest, millega tegeldakse (teravilja tootmine, piimatootmine, seakasvatus, linnukasvatus, lihaveisekasvatus jne – kõik on mõnevõrra erinevas seisus), kuidas tegeldakse ja millises arengufaasis kriis kedagi tabas ehk siis kui suur on investeeringupuudujääk, kui suured on võlgnevused jne.
Arvan, et sellist geeniust, kes oskaks ennustada, milline on olukord paari aasta pärast, pole veel sündinud. Kas oskas keegi 2007. aasta algul ennustada, milline hinnahüpe mitmete põllumajandussaaduste osas toimub sama aasta teisel poolel? Ja kas oskas keegi 2008. aasta algul ennustada, et aasta lõpuks toimub nii järsk hindade langus? Oleme oma tegevuses lähtunud lihtsalt sellest, et igale tõusule järgneb langus ning igale langusele tõus. Seda kui pikaajalised või kui järsud need tõusud ja langused on, pole mõtet ennustada. Selge on aga see, kõik langused puudutavad alati põllumajandust valusamalt kui teisi toiduahela lülisid, kuna põllumeestel pole oma raskusi kellegi kaela edasi veeretada.
Üks ellujäämise võtmeküsimus on kindlasti see, milliseks kujundatakse majandamiskeskkond ja konkurentsitingimused. Oleme ju täielikult avatud turul. Kas riigiisad lähtuvad põllumajandust puudutavate otsuste tegemisel sellest, milliseid põllumajandust puudutavaid otsuseid tehakse naabrite juures või kapselduvad Eestisse, võrreldes meid Eesti teiste majandusharudega ja öeldes et kõigil on praegu raske.
Paljude jaoks võib saada otsustavaks see, kui kaua kokkuostuhinnad püsivad omahinnast allpool. Pikalt ükski ettevõte nii toimida ei saa. Kindlasti otsitakse praegu ka võimalusi tootmise efektiivistamiseks ja omahinna alandamiseks. Mõnel selliseid reserve on, mõnel mitte.
Stsenaariumeid ei hakkaks ennustama. Püüdkem pigem hinnata pikemat perspektiivi.Arvan, et kiireid muutusi saab toimuda eelkõige siis kui suur osa piimatootjatest häviksid ning tootmismahud hüppeliselt langeksid. Ei usu, et rikkamates riikides lastakse sellel sündida. Baltikumis võib muidugi igasuguseid mõistusevastaseid asju juhtuda, kuid Baltikum ei mõjuta maailmaturgu.
Minu Läti kolleegilt Julis Belavnieksilt pärineb info, et viimased Riia demonstratsioonid olid tegelikult opositsioonipoliitikute korraldatud. Eks see väljendus ka nende nõudmistes, mis olid suures osas mitte majanduslikud, vaid poliitilised. Usun, et Eesti põllumehed kellegi poliitilise lõa otsa ei lähe. Aga kindlasti on meie põllumehed ise võimelised majanduslike nõudmistega väljaastumisteks, kui ELi, Eesti riigi või meie partnerite poolt tehtud otsused muudavad majandamise võimatuks, st kui ebavõrdsus konkurentsis suureneb, siseriiklikud toed nullitakse vms.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele