13. mai 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus uuris 2000. aasta lageraielankide olukorda ja selgus, et 98% nendest on piisavalt uuenenud. Okaspuu enamusega noorendikud on vähenenud, kuid noorendike õigeaegse hooldamisega on võimalik tuleviku puistute koosseisu kujundada.

Mõnevõrra üllatuslikult pole metsade pindala viimastel aastatel enam kasvanud, vaid on alates 2003. aastast veidi isegi vähenenud. Põhjuseks peetakse seda, et EL toetused rohumaadele ja poollooduslikele kooslustele on küllalt kõrged ja lisaks on viimasel ajal laiendatud teede ja elektriliinide alla jäävaid maid.

Küpsete lehtpuumetsade osakaal kasvab pidevalt, tegemist on peamiselt haavikute, hall-lepikute ja kaasikutega. Kusjuures on hall-lepikud jõudnud vanuseni, mil algab puistute looduslik väljalangemine. Senine metsakasutuse struktuuri säilides võib meie metsade tagavara väheneda lähema 30 aasta jooksul ligi 40 miljoni tihumeetri võrra.

Säästva metsanduse printsiipe jälgides peaks kaduvat metsa täiendavalt raiuma, mitte laskma lihtsalt kõduneda. Üldtagavara hakkab taas kasvama pärast 2040. aastat, sest siis saavutab lähiajal tekkivate noorendike juurdekasv oma maksimumi.

Viljakate kasvukohtade kuusikutest raiutakse aastas keskmiselt 1 protsent nende halva tervisliku seisundi tõttu, eriti teeb liiga juurepessu. Selline fakt näitab, kui halvasti metsade tootmisvõimet kasutatakse.