- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
40 eksootilist kala said eestikeelse nime
Põllumajandusminister kehtestas 40 uut
kalaliigi nimetust, mida seadustes eesti keeles välja polnud toodud. Seni võisid
kaupmehed neile kaladele ise nimed panna.
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialisti Vahur Võreli sõnul on paljud kaubandusketid ja kalatoodete tootjad viimastel aastatel hakanud sisse tooma uusi eksootilisi kalaliike. "Et neil aga eesti keeles kindlaid nimesid ei olnud, siis võiks üks kalaliik kanda erinevates poodides erinevat nime," põhjendas ta.
Uuteks liikideks, millel nüüd ka eesti keeles ametlik nimi on, on näiteks sinihai (Prionace glacua), söödav rannakarp (Mytilus trossulus), punasõrgvähk (Cherax quadricarinatus) ja veel 37 erinevat liiki.
Lisaks uutele liiginimedele täpsustatakse määruses ka infot, mis kala jaemüügi korral märgistusele või etiketile peab olema kantud. Lisaks liigi eestikeelsele nimele peab lõpptarbijale äratoodud olema ka tootmismeetod ja püügipiirkond. Tootmismeetodi all mõistetakse Võreli sõnul seda, kas tegemist on kasvanduses toodetud, avamerest või siseveekogust püütud liigiga.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas määruse "Kalandustoodete liikide tootenimetuste loetelu ning kalandustoodete väikesed tootekogused" muutmise eelmisel nädalal.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
1
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
2
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele