See, kui mehed räägivad omavahel, kui palju kellelgi laos kartulit on ja mis hinnaga ja kuhu ta oma kartulit müüb, siis see ei ole kartellikokkulepe, ütles MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees, omanimelise kartulitalu peremees Kalle Hamburg.
„Mittetulundusühingu eesmärk ongi ju vahetada infot,“ rõhutas Hamburg. „Infovahetus sisend- ja väljundhindade kohta on oluline, et orienteeruda, mis hinnamuutused on tulemas. Ma küll ei arva, et kartulikokkulepe tuleks kunagi Eestis probleemiks.“
Hamburgi sõnul konkurendid üldjuhul väga omavahel suhelda ei taha. „Kui arvestada Eesti väikest turgu, siis oma tegevusalal tunnevad kõik kõiki ja konkurendid käivad pigem, rusikas taskus, ja põrnitsevad teineteise otsa, kui suhtlevad,“ lausus ta.
Hamburg ütles, et teatud mõttes võib ju ka kaubandust pidada kartelliks, sest kaubandus dikteerib hindu. „Põllumehed on sunnitud seljad kokku panema ja ühistu tegema,“ rääkis Hamburg. „Ja kui sa teed tulundusühistu, siis see ongi ju seadustatud kartell põhimõtteliselt. Ja mida suurem tulundusühistu on, seda suuremat mõjujõudu ta omab ja seda paremal positsioonil ta kaubandusega läbirääkimistel on.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hamburgi sõnul on Euroopas tavaks, et põllumajandussaadused töödeldakse ühistutes. „Aga maailmas on ka maid, kus ühistutel on keelatud omada näiteks piimakombinaati,“ lisas ta.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.