24. juuli 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Karusloomakasvandusi ei sulgeta nii pea

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) saatis põllumajandusministeeriumile ettepaneku keelata Eestis karusloomakasvandused.

ELLi esindaja Kadri Võrel ütles, et loomakaitsjate peamine mure hetkel on Keila lähedal Karjakülas tegutsev farm Balti Karusnahk AS, kus kasvatatakse rebaseid ja naaritsaid. Võreli sõnul puudub farmil tegutsemisluba, kuid sellest hoolimata töötab kasvandus endiselt edasi. „Pidevalt pääseb sealt loomi välja – inimesed leiavad minke, kes on sõbralikud, aga samas piisavalt metsikud, et mitte lemmikloomana pidada. Neil ei ole ka reoveega head lahendust,“ rääkis Võrel. Ta lisas, et farmis ei ole tagatud loomade heaolu, sest puurid on väikesed.

ASi Balti Karusnahk juhataja Anatoli Mustonen väitis aga, et farmi puudujääke on pidevalt likvideeritud. Praegu on ainsana tegemata uus aed, mille ehitamine on juba alanud. „Pool on tehtud, aasta läheb veel, siis on see ka tehtud,“ ütles Mustonen.

Karusnahakasvanduste sulgemist ei pidanud Mustonen mõistlikuks: „See on ju lollus! Meil on hea ekspordiartikkel, me maksame riigile korralikult makse.“ Ta selgitas, et 98% ettevõtte toodangust läheb välismaale, peamiselt Soome, Taanisse ja Ameerika Ühendriikidesse. Mustonen tõdes, et kuna soomlastele kuuluvasse ettevõttesse on väga palju investeeritud, peaks riik kasvanduste keelamisel kompenseerima farmile ligikaudu 100 miljonit eurot.

ELLi ettepanekut ei pidanud mõistlikuks ka Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu esimees Liia Taaler. Tema jaoks ei ole selline nõue üllatus, sest loomakaitsjad on varemgi sarnast juttu rääkinud. Küülikute kasvatamisega tegelev Taaler leidis, et ELLi argumendid põhinevad emotsioonidel ning loomakaitsjatega ei ole võimalik arutleda ega läbi rääkida.

„Kui peetakse kinni kõikidest ettekirjutustest, ei ole karusloomakasvatajate tegevuses midagi kohutavamat kui näiteks lehma- või kanapidamises,“ selgitas Taaler.

„Me ei käi ju metsas elusatelt loomadelt nahka üle kõrvade tõmbamas ega viska korjuseid kuhugi mädanema,“ lausus Taaler. Tema sõnul on karusloomakasvatus oluline just maainimestele, kellel ei ole muid võimalusi sissetulekut teenida, samuti toob see riigile raha sisse.

Võrel tõdes, et tšintšiljakasvatajatega – keda karusloomakasvatajate ühing peamiselt koondab – loomakaitsjatel hetkel probleeme ei ole ning nende vastu ELL nii palju ei võitle. Siiski tõi ta välja ebameeldiva erinevuse lemmikloomade pidamise määruses, mis ütleb, et koduloomana peetava tšintšilja puuri minimaalsed mõõdud on kolm korda suuremad kui karusloomana kasvataval loomal. Loomakaitsjates tekitab küsimusi, miks on samale liigile antud erinevad tingimused.

Koos karusloomakasvanduste keelamisega esitas ELL põllumajandusministeeriumile veel kaheksa ettepanekut loomakaitseseaduse muutmiseks. Ministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi ütles, et seaduse muutmine on algatatud selleks, et täita Euroopa Parlamendist tulnud ettekirjutusi, mis puudutavad teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset ning loomade kaitset surmamisel. Kuna nende nõuete täitmise tähtajad on käesoleva aasta 1. novembril ning järgmise aasta 1. jaanuaril, ei mahu Tammemägi sõnul praegusesse seadusemuudatuse ajaraami ELLi ettepanekute reaalne menetlemine.

Tammemägi lisas, et ministeerium ei pea õigeks ilma usaldusväärsete teadusuuringuteta ja põhjalike mõjude analüüsita karusloomakasvanduste keelustamist. „Karusloomade väidetavalt halva olukorra parandamiseks tuleks esmajärjekorras kaaluda muid meetodeid. Meil on olemas juba karusloomade pidamise nõuded ja täiendavalt on Euroopas kavas kehtestada loomade hukkamist reguleeriv määrus, milles sätestatakse karusloomade lubatud hukkamise meetodid,“ rääkis Tammemägi.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960