Kolmandik maaettevõtlusest on kalapüük, põllu- ja metsamajandus

Mikroettevõtete osakaal maapiirkonna äriühingutes tõusis 80,4%-lt 2005. aastal  90,2%-ni 2010. aastal. Muutuse põhjus tuleneb nii äriühingute töötajate arvu vähenemisest kui ka mikroettevõtete juurdekasvust samal perioodil. Kui 2005. a oli keskmine hõivatud isikute arv maapiirkonna äriühingu kohta 9,6; siis 2010. aastal oli see 5,6. Toiduaine-, joogi- ja söödatööstus oli ainus tegevusala, kus keskmine hõivatute arv ettevõtte kohta viimastel aastatel oluliselt ei vähenenud.

Üldine ettevõtlusaktiivsus on maapiirkonnas jätkuvalt madalam: 2011. aastal oli maapiirkondade ettevõtlusaktiivsus 69,2 ettevõtet (FIE-d ja äriühingud) 1000 elaniku kohta, kogu Eestis aga 78,6 ettevõtet 1000 elaniku kohta. Äriühinguid oli maapiirkonnas keskmiselt 40,1 äriühingut 1000 elaniku kohta (kogu Eestis 56,3). Seejuures iseloomustab maapiirkondi just FIE-de suurem osakaal: 2011. aastal oli maapiirkonnas 29,1 ja kogu Eestis 22,3 FIE-t 1000 elaniku kohta.

Uuringus osales 1875 ettevõtet seitsmest tegevusala grupist, vastanutest 85,8% olid ise maaelanikud.

"On ääretult oluline, et riigi tegevuste planeerimisel kaasatakse olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks ka teadlased," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Tema sõnul on Maaülikooli läbi viidud uuringu ettepanekud ja järeldused vajalikud ka teistele ministeeriumidele. "Et saaksime paremini toetada Eesti ääremaade arengut tervikuna läbi ettevõtlus-, haridus-, sotsiaal- ja põllumajanduspoliitika,“ märkis Seeder. 

Maapiirkonna ettevõtluses on väga suured piirkondlikud erinevused nii tegevusalades kui ettevõtlusaktiivsuses. Suur osa kogu maapiirkonnas registreeritud ettevõtetest, sh teenindusettevõtetest, on kontsentreerunud Tallinna lähivaldadesse.