Kolmandik maaettevõtlusest on kalapüük, põllu- ja metsamajandus
Maaettevõtete arv kasvas 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 3,7%.
70% kõigist maaettevõtetest moodustasid viie tegevusala ettevõtted: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (31,3%); hulgi- ja jaekaubandus (13,3%); ehitus (9,1%); kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (9%) ja töötlev tööstus (8,1%), selgus Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uuringust.
Maapiirkonnas oli 2011. aastal registreeritud 36 031 majanduslikult aktiivset ettevõtet ehk ligi 35% kogu Eesti ettevõtetest ning neist 50,6% on teenindusettevõtted.
Oluliseks arenguks viimasel kümnendil oli, et teenindussektori ettevõte osakaal maaettevõtetes ületas kümnendi keskel esimest korda tootmissektori oma. Sektorite lõikes moodustasid maapiirkonna ettevõtetest 50,6% teenindus-, 31,3% tootmis- ja 18,1% töötlemissektori ettevõtted.
Mikroettevõtete osakaal maapiirkonna äriühingutes tõusis 80,4%-lt 2005. aastal 90,2%-ni 2010. aastal. Muutuse põhjus tuleneb nii äriühingute töötajate arvu vähenemisest kui ka mikroettevõtete juurdekasvust samal perioodil. Kui 2005. a oli keskmine hõivatud isikute arv maapiirkonna äriühingu kohta 9,6; siis 2010. aastal oli see 5,6. Toiduaine-, joogi- ja söödatööstus oli ainus tegevusala, kus keskmine hõivatute arv ettevõtte kohta viimastel aastatel oluliselt ei vähenenud.
Üldine ettevõtlusaktiivsus on maapiirkonnas jätkuvalt madalam: 2011. aastal oli maapiirkondade ettevõtlusaktiivsus 69,2 ettevõtet (FIE-d ja äriühingud) 1000 elaniku kohta, kogu Eestis aga 78,6 ettevõtet 1000 elaniku kohta. Äriühinguid oli maapiirkonnas keskmiselt 40,1 äriühingut 1000 elaniku kohta (kogu Eestis 56,3). Seejuures iseloomustab maapiirkondi just FIE-de suurem osakaal: 2011. aastal oli maapiirkonnas 29,1 ja kogu Eestis 22,3 FIE-t 1000 elaniku kohta.
Uuringus osales 1875 ettevõtet seitsmest tegevusala grupist, vastanutest 85,8% olid ise maaelanikud.
"On ääretult oluline, et riigi tegevuste planeerimisel kaasatakse olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks ka teadlased," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Tema sõnul on Maaülikooli läbi viidud uuringu ettepanekud ja järeldused vajalikud ka teistele ministeeriumidele. "Et saaksime paremini toetada Eesti ääremaade arengut tervikuna läbi ettevõtlus-, haridus-, sotsiaal- ja põllumajanduspoliitika,“ märkis Seeder.
Maapiirkonna ettevõtluses on väga suured piirkondlikud erinevused nii tegevusalades kui ettevõtlusaktiivsuses. Suur osa kogu maapiirkonnas registreeritud ettevõtetest, sh teenindusettevõtetest, on kontsentreerunud Tallinna lähivaldadesse.
