• 29.11.12, 14:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kolmandik maaettevõtlusest on kalapüük, põllu- ja metsamajandus

Maaettevõtete arv kasvas 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga 3,7%.
70% kõigist maaettevõtetest moodustasid viie tegevusala ettevõtted: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (31,3%); hulgi- ja jaekaubandus (13,3%); ehitus (9,1%); kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (9%) ja töötlev tööstus (8,1%), selgus Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uuringust.
Maapiirkonnas oli 2011. aastal registreeritud 36 031 majanduslikult aktiivset ettevõtet ehk ligi 35% kogu Eesti ettevõtetest ning neist 50,6% on teenindusettevõtted.
Oluliseks arenguks viimasel kümnendil oli, et teenindussektori ettevõte osakaal maaettevõtetes ületas kümnendi keskel esimest korda tootmissektori oma. Sektorite lõikes moodustasid maapiirkonna ettevõtetest 50,6% teenindus-, 31,3% tootmis- ja 18,1% töötlemissektori ettevõtted.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mikroettevõtete osakaal maapiirkonna äriühingutes tõusis 80,4%-lt 2005. aastal  90,2%-ni 2010. aastal. Muutuse põhjus tuleneb nii äriühingute töötajate arvu vähenemisest kui ka mikroettevõtete juurdekasvust samal perioodil. Kui 2005. a oli keskmine hõivatud isikute arv maapiirkonna äriühingu kohta 9,6; siis 2010. aastal oli see 5,6. Toiduaine-, joogi- ja söödatööstus oli ainus tegevusala, kus keskmine hõivatute arv ettevõtte kohta viimastel aastatel oluliselt ei vähenenud.
Üldine ettevõtlusaktiivsus on maapiirkonnas jätkuvalt madalam: 2011. aastal oli maapiirkondade ettevõtlusaktiivsus 69,2 ettevõtet (FIE-d ja äriühingud) 1000 elaniku kohta, kogu Eestis aga 78,6 ettevõtet 1000 elaniku kohta. Äriühinguid oli maapiirkonnas keskmiselt 40,1 äriühingut 1000 elaniku kohta (kogu Eestis 56,3). Seejuures iseloomustab maapiirkondi just FIE-de suurem osakaal: 2011. aastal oli maapiirkonnas 29,1 ja kogu Eestis 22,3 FIE-t 1000 elaniku kohta.
Uuringus osales 1875 ettevõtet seitsmest tegevusala grupist, vastanutest 85,8% olid ise maaelanikud.
"On ääretult oluline, et riigi tegevuste planeerimisel kaasatakse olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks ka teadlased," ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Tema sõnul on Maaülikooli läbi viidud uuringu ettepanekud ja järeldused vajalikud ka teistele ministeeriumidele. "Et saaksime paremini toetada Eesti ääremaade arengut tervikuna läbi ettevõtlus-, haridus-, sotsiaal- ja põllumajanduspoliitika,“ märkis Seeder. 
Maapiirkonna ettevõtluses on väga suured piirkondlikud erinevused nii tegevusalades kui ettevõtlusaktiivsuses. Suur osa kogu maapiirkonnas registreeritud ettevõtetest, sh teenindusettevõtetest, on kontsentreerunud Tallinna lähivaldadesse.
 

Seotud lood

Uudised
  • 28.11.12, 11:23
Aasta Põllumees: koostootmine Eestis ei tööta
Tänavuseks Aasta Põllumeheks valitud Grüne Fee Eesti ASi tegevjuht Raivo Külasepp ütles pollumajandus.ee uudisveebile, et koostootmise süsteem Eestis ei toimi.
Uudised
  • 28.11.12, 15:28
Tiit Niilo: enneolematult positiivne uudis
Nopri talu peremees Tiit Niilo kommenteeris Äripäeva uudist põllumajandusjuhtide teemaveebi avamise kohta äärmiselt positiivselt.
Uudised
  • 29.11.12, 10:51
Kalakasvatajad saavad oma laenufondi
Euroopa Kalandusfondi seirekomisjon kinnitas heaks rakenduskava muutmise, millega luuakse vesiviljelusega tegelevatele ettevõtetele võimalus kalandusfondist laenu saada.
Uudised
  • 28.11.12, 14:54
Maksuamet ootab metsatehingute andmed
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on tähtajaks esitamata rohkem kui pooled teatised III kvartali metsatehingute kohta.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele