Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 10. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Asjaomaste organisatsioonidega peetud kohtumiste tulemusena on jõutud järeldusele, et ühtne andmekogu on vajalik, kuid arvestades käesolevaks ajaks ühtse lemmikloomade andmekogu loomise eesmärgil tehtud tööd ning loodud infotehnoloogilisi lahendusi ja võimalusi, ei ole riikliku lemmikloomaregistri asutamine enam otstarbekas. Registrite aluseks on ühtne ja unikaalne looma numbrikombinatsioon, mille alusel teda identifitseerida. Seda võimaldab kõige efektiivsemalt mikrokiip. „Lemmiklooma omanikele oma lemmikute, eelkõige siis koerte registreerimiseks kohustuse panemisele peab eelnema üleriigiline kohustus loomad kiibistada,“ toonitas Seeder. Ta selgitas samas, et seniste arutelude tulemusel ei ole omavalitsused selles valdkonnas olnud üksmeelel. Puudub ühiskondlik kokkulepe antud küsimuses. Seedri hinnangul on edaspidises arengus see siiski loogiline samm, milleni tuleb jõuda. Ta lisas, et praeguseks on kiibistamine muutunud juba kõige levinumaks loomade märgistamise viisiks. Hetkeseisuga on Eestis lemmikloomade registreerimiseks loodud kolm veebikeskkonnaga registrit, mis oma olemuselt on lemmikloomaomaniku jaoks kõik sarnased ja võimaldavad sinna kantud looma puhul tema omaniku andmete kiire tuvastamise.