30. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õigupoolest algas kõik sellest, et ameeriklased olid hädas bensiiniga.Õlitööstuse kõrvalsaadusega ei osatud midagi muud peale hakata, kui see veeti laevadega keset ookeani ja põletati seal ära. Kui siis purjelaevade ja kirjatuvidega saabus teade, et Euroopas on leiutatud bensiinimootor (Otto mootor, patenteeritud 1876), otsustasid jänkid selle oma aurutraktorile peale panna. Sest siis ei ole enam vaja põllule vett ja kivisütt vedada. Nii oldigi XX sajandi alguses traktori arengus umbes sama kaugel kui sajand hiljem lüpsiroboti, satelliitide ja täppisviljeluse rakendamises. Mootori elektronregulaatori koostöö jõuülekandega tähendab seda, et traktor lülitab võimsustarbest sõltuvalt käigud ise automaatselt sisse, lähtudes mootori pööretest ja koormusest. Juhil pole vaja spetsiaalselt käike sisse panna. Tal tuleb jalggaasi kasutada üksnes mingis võimsuse piirkonnas töötamiseks, st diapasooni määramiseks. Nii saab säästa kütust, sest mootorile sobiva optimaalse töökiiruse valik olenevalt töötingimuste muutustest on alati automaatselt tagatud.

Käikude isevalimine tähendab seda, et traktor valib töö algul ise mingi esialgse käigu. Piisab reversi edaspidi liikumise asendisse lükkamisest, kui traktor hakkab liikuma näiteks 7. käiguga. Hiljem, töö jätkamisel, lülitab traktor viimati kasutatud käigu automaatselt sisse. See on eriti käepärane pöörderibadel ümberpööramisel. Kiiruse tagamine võimaldab valida mootori pöörded ette sellisteks täpseteks jõusiirdevõlli töödeks nagu väetise laotamine ja taimede kaitsepritsimine. Muutuvad koormused kompenseeritakse viivitamatult ilma pöördeid muutmata. Kiirlülituse korral käigult käigule tuleb vajutada kangi mitu korda, näiteks nii palju, et monitor näitaks valituna 16. käiku. Seejärel lülitub käigukast automaatselt 16. käigule, kuid otsustab ise, lähtudes liikumiskiirusest ja mootori pööretest, millised käigud ta sisse paneb ja millised välja jätab. See on transporditöödel väga mugav. Topeltlülitus tähendab, et kangi tuleb vajutada kaks korda, mis lükkab automaatselt sisse kaks käiku, näiteks 5. ja 12. käigu. See on hea variant põllul pirnikujulise pöörde sooritamisel, kui opereeritakse vaheldumisi nende kahe käiguga. Koormuse all reverseerimine võimaldab seda, et liikumissuunda saab muuta täiskiirusel ilma sidurit vajutamata – praktiline ja hõlpus lauplaaduriga töötamisel ja pöörderibade harimisel. Mikroprotsessoriga juhitav kõrgrõhupump teeb mootori paindlikumaks koormuse muutumistele. Praktikas tähendab see traktorit, mis ületab ajutise koormuse kasvu kergelt, ka siis, kui suur rohupahmakas satub hekseldisse või tallatud rada tuleb läbi künda.

Tarbekohane hüdraulika aitab juhil viljakamalt töötada, võimaldades ette programmida kuni viie välise hüdrosilindri tegevusaja ja ulatuse. Laia või suure agregaadi korral on põllu otsas vajalik vaid üks sõrmevajutus, et ettenähtud ajal tõsta üles haakeriista tiivad, keerata ümber pöördader või täita muid hüdrosilindritest juhitavaid funktsioone. Kuvar näitab pidevalt välise hüdrosilindri seisundit. Kiikesummuti tagab traktori rahuliku liikumise raskete rippmasinatega sõitmisel, st hoiab ära pikisuunalised õõtsumised üles-alla. Töömonitor annab kuvaril täpse ülevaate liikumiskiirusest, haritud pinnast ja jõusiirdevõlli pööretest, arvutab välja tootlikkuse ja radariga töötamise korral näitab kuvaril rataste nühamust.

Kui põimagregaat jõuab põlluserva, on traktorijuhil vaja sooritada hulk liigutusi üksteise järel: lülitada välja väetur ja seemnete pealetulek, tõsta masin üles, lasta gaas maha, vabastada diferentsiaal lukustusest, vahetada käik ja korrata kõiki samu operatsioone pärast pöörde sooritamist.

Neid päev läbi kestvaid monotoonseid liigutusi teeb tänapäevasel traktori elektroonika. Sellega paraneb tööviljakus, väheneb tööpinge ja suureneb täpsus. Elektroonika pole traktori juures enam uus asi. Näiteks diagnostikamapp kiirendab masinate remonti. Hooldemehaanikul on kaasas pigem sülearvutit kui võtmekasti meenutav mapp. Selle saab kiiresti ühendada kõigi traktori süsteemidega, et vigu otsida. Praktiliselt ühendab hooldemehaanik oma diagnostikamapi kabiinis olevasse konnektorisse, et kõik traktori komponendid kindlas järjestuses läbi vaadata. Vigane solenoid, näiteks, tuntakse kiiresti ära ja diagnostikamapi kuvarile ilmub detaili pilt koos täieliku informatsiooniga seda puudutava juhtmestiku ja konnektori kohta. Rikke saab kõrvaldada kiiresti, mis tagab maksimaalse tootlikkuse. Peale hooldediagnostika võimaldab mapp sisestada uut tarkvara, et parandada juhtplokkide funktsioone.

Autor: Ilmar Karjane