Äsja lõppes mõõduka trummipõrina saatel EL ülemkogu. Kõik sinna kogunenud riigipead ja valitsusjuhid on nüüdseks koju naasnud, kõneldes oma valijaile, milline enneolematu võit kokkulepitud finantsraamistik on Euroopale tervikuna.
Kaks nädalat varem ja veidi väiksema käraga toimusid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis olulised hääletused, millega jõudis vahefinišisse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi parlamentaarne arutamine. Euroopa Komisjoni poolt esitatud nelja määruse eelnõusse tegid parlamendi liikmed mitmeid olulisi muutusi. Siiski pole veel sugugi kindel, millised seal langenud otsused jäävad ja millised edasise poliitilise protsessi käigus tagasi pööratakse.
Kahe otsuse staatus on erinev. Finantsraamistiku vastuvõtmine on pea lõplik, sest see ongi eelkõige ülemkogu pädevus. Võimalus, et Euroopa Parlament lükkab otsuse tagasi on pigem teoreetiline. Vastutus ÜPP määruste eest on aga Lissaboni leppe järgi jagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vahel. Nii et ees on veel õige pikk protsess, mille käigus otse valitud EL rahvaasemikud ja liikmesriikide põllumajandusministrid peavad leidma ÜPP määruste suhtes üksmeele. Ent kuidas need otsused meie põllumajanduse tulevikku mõjutavad?
Vastuvõetud finantsraamistiku järgi on ÜPP maht ligi 362, 8 miljardit EURi, millest üle 277, 8 on jätkuvalt 1. sambas. Palju ja õigustatult on räägitud ÜPP 1. samba otsemaksete ebavõrdsest jaotusest, teenimatult vähe aga selle ebaõigluse kaotamise lihtsaimast viisist - võrdseks kärpimisest.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele