Autor: Aleksei Lotman • 12. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lotman: kas on põhjust hõisata

Äsja lõppes mõõduka trummipõrina saatel EL ülemkogu. Kõik sinna kogunenud riigipead ja valitsusjuhid on nüüdseks koju naasnud, kõneldes oma valijaile, milline enneolematu võit kokkulepitud finantsraamistik on Euroopale tervikuna.

Kaks nädalat varem ja veidi väiksema käraga toimusid Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjonis olulised hääletused, millega jõudis vahefinišisse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi parlamentaarne arutamine. Euroopa Komisjoni poolt esitatud nelja määruse eelnõusse tegid parlamendi liikmed mitmeid olulisi muutusi. Siiski pole veel sugugi kindel, millised seal langenud otsused jäävad ja millised edasise poliitilise protsessi käigus tagasi pööratakse.

Kahe otsuse staatus on erinev. Finantsraamistiku vastuvõtmine on pea lõplik, sest see ongi eelkõige ülemkogu pädevus. Võimalus, et Euroopa Parlament lükkab otsuse tagasi on pigem teoreetiline. Vastutus ÜPP määruste eest on aga Lissaboni leppe järgi jagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vahel. Nii et ees on veel õige pikk protsess, mille käigus otse valitud EL rahvaasemikud ja liikmesriikide põllumajandusministrid peavad leidma ÜPP määruste suhtes üksmeele. Ent kuidas need otsused meie põllumajanduse tulevikku mõjutavad?

Vastuvõetud finantsraamistiku järgi on ÜPP maht ligi 362, 8 miljardit EURi, millest üle 277, 8 on jätkuvalt 1. sambas. Palju ja õigustatult on räägitud ÜPP 1. samba otsemaksete ebavõrdsest jaotusest, teenimatult vähe aga selle ebaõigluse kaotamise lihtsaimast viisist - võrdseks kärpimisest.

EL Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu, et otsemaksete eesmärki ei ole eelnõus nimetatud – raha läheb selgusetu eesmärgiga meetmesse. Kusjuures enamus otsemaksetest koondub väikese arvu suurtootjate kätte, seega ei täida otsemaksed neile omistatud peretalude kaitse ülesannet. Veel enam, otsemaksed libisevad tihti maa tegelikult harijalt selle omanikule. Mida kõrgemad on otsemaksed, seda suurem on omaniku soov renti tõsta. Kõrgemad otsemaksed tähendavad ka rohkem „keemiat“ ja suuremat saastamist, need on kujundanud põllumajandusega konkureeriva uudse maakasutusviisi, rohu purustamise.

Ülemkogu jättis seega kasutamata ajaloolise võimaluse otsustavalt kärpida keskkonnakahjulikku ja ebavõrdsust süvendavat eelarverida.

Samas jätkub uuel perioodil ÜPP 2. samba alarahastamine. Teadupärast rahastatakse sellest maaelu arengukavade meetmeid, mis liikmesriikides mitmepoolsete arutelude käigus kokku lepitakse. Sellest rahast saab katta talunike investeeringuid, toetada loodushoidlikku tootmist ja külade arengut, ühesõnaga hoolitseda maaelu ja põllumajanduse jätkusuutlikkuse eest. Juba Euroopa Komisjoni ettepanek valmistas pettumuse, ülemkogul aga kärbiti  seda 7,7%, samas kui otsetoetusi kärbiti vaid 3,1%. Tulemus, alla 85 miljardi on tervelt 11,7% väiksem kui 2. samba maht käesoleval perioodil. Selline rahastamine on suunatud pigem eilsesse kui homsesse ja hakkab avaldama tugevat survet meie uue Maaelu Arengukava meetmetele.

Europarlamendi põllumajanduskomisjoni hääletustes oli nii head kui halba. Paremaks muutus  püsirohumaade ja -karjamaade määratlus ning sellega seotud puude ja maastikuelementidega maade toetusõiguslikkuse käsitlus. Negatiivne on loobumine nõudest säilitada kõik püsirohumaad ja kompleksne lähenemine veekaitsele, eriti aga EL eelarve üldiste põhimõtetega vastuolus olev  keskkonnameetmete topeltrahastamise võimalus. Viimane otsus on sedavõrd veider, et selle muutmine edasise menetluse käigus on väga tõenäoline. Väga vajalik on ka teiste  keskkonnakahjulike otsuste ülevaatamine. Seda enam, et raha 2. sambas napib ja seega on raskendatud samade eesmärkide saavutamine vabatahtlike keskkonnameetmetega.

On väga tähtis, et meie põllumajandusminister oleks valmis EL põllumajandusnõukogus toetama suunda senisest jätkusuutlikuma ÜPP suunas. Seda on vaja meile kõigile.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960