Maareform saab kiirelt reformitud

• vähendada riigi omandisse jäetava, olemasoleva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigusega koormatava maa hulka;

• sätestada ENSV taluseaduse alusel kasutusse antud maa osas maareformi läbiviimise kohustus;

• kehtestada maareformi kiiremaks lõpuleviimiseks vajalikud tähtajad.

Eelkõige puudutavad muudatused  inimesi, kellele maa on endiselt kas tagastamata või erastamata. Lahendatakse ka kaasomanike probleem juhtudel, kui mõni ehitise omanik ei soovi maad omandada. Seejuures selgitatakse eelisjärjekorras välja tagastamisele ja erastamisele kuuluv maa ning pärast seda munitsipaalomandisse antav ja riigi omandisse jäetav maa.

Näiteks tuleb kohalikul omavalitsusel kahe aasta jooksul määrata reformimata maal asuva ehitise juurde teenindusmaa. Arvestades, et ehitise aluse maa puhul võib tegemist olla nii tagastatava, erastatava, riigi omandisse jäetava kui ka munitsipaalomandisse antava maaga, on selle tähtaja määramine maareformi lõpetamise kiirendamiseks eriti oluline.

Muudatused puudutavad ka hoonestusõigust. Kehtiv seadus võimaldab ehitise omaniku kasuks seada hoonestusõiguse juhul, kui inimene ei ole soovinud maad omandada või on kaotanud maa erastamise õiguse. Kuna hoonestusõiguste haldamine on riigile liialt koormav, siis lubatakse maad omandada nii enne kui ka pärast hoonestusõiguse seadmist. See muudatus puudutab eelkõige neid ehitise omanikke, kelle kasuks on juba seatud hoonestusõigus või kelle kasuks tuleks maareformi käigus hoonestusõigus seada. Muudatusega saavad nimetatud ehitise omanikud õiguse omandada ka ehitise alust maad.

Lisaks maareformi seadusele puudutavad muudatused asjaõigusseaduse rakendamise seadust, Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust, maapõueseadust ja riigivaraseadust.