Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm rääkis, et nende ettevõttes on töötajate jälgimise süsteem olemas. Selle abil jälgitakse, kas tööaega kasutatakse otstarbekalt ning et palgaarvestuses oleksid numbrid korrektsed.
„Tööaja jälgimine on meil tehase-, farmi- ja vabrikutöötajatel, kes sisenevad ettevõtte territooriumile töötõendiga," rääkis Soorm. "Tõend registreerib tsehhi või farmi sissetuleku ja lahkumise aja. Saan iga hetk arvutist vaadata, kas töötaja on tööl, mis kell ta sisenes ja mis kell lahkus,” kommenteeris Soorm.
Ta leidis, et ega süsteem muud annagi, kui võimaluse jälgida töötaja tööaega ning kui ei ole palgalehti, siis aitab kontrollida, ega midagi valesti täidetud ole.
„Kui on palju töötajaid, siis igaühe järele joosta ei jõua,” nentis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev küsis ettevõtetelt, kas ja kui palju ning mis otstarbel kasutatakse töötajate jälgimise süsteeme.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.