Üle 5000 inimese on andnud allkirja karusloomakasvanduste sulgemiseks Eestis.
Reaktsioonina 17. aprillil ETV Pealtnägija saates avalikustatud kaadritele Eesti karusloomakasvanduses on tänaseks 5200 inimest allkirjastanud petitsiooni karusloomakasvanduste keelustamiseks Eestis. Petitsiooni algatasid liikumine Loomade Nimel ja Eesti Loomakaitse Selts.
"Oleme kogunud kolme nädalaga 104% esialgsest soovitud 5000 häälest. See näitab, et teema on oluline ja inimesed hoolivad," ütles Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.
Tema sõnul töö aga siinkohal kindlasti ei lõppe. "Petitsioon jääb avatuks järgmise aasta 16. aprillini, et koguda võimalikult palju hääli ja luua tugev pinnas edasise kampaania jaoks. Allkirju plaanime koguda terve suve ka linnatänavatel, et sügisel need asjassepuutuvatele ministeeriumitele esitada," kinnitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loomakaitse seltsi juhatuse liige Tania Selart leiab, et videotes nähtud minkide ja rebaste olukord Karjaküla farmis ilmestab veenvalt, miks tuleb tegutseda selliste asutuste sulgemise nimel. "Karusloomafarmid ei suuda täita isegi seaduses kehtestatud miinimumumnõudeid, rääkimata metsloomadele liigiomaste vajaduste tagamisest. Leiame, et keelustamisjärgne kümneaastane üleminekuaeg on piisavalt pikk ja annab kasvanduste omanikele võimaluse oma äri ümber organiseerida," selgitas ta.
Seotud lood
Eestis tegutsevad karusloomafarmid kujutavad endast suurt ohtu looduskeskkonnale, mistõttu peab riik tugevdama järelevalvet – sellise tõdemusega lõppes täna riigikogu toimunud arutelu karusloomakasvatuse tuleviku üle.
Eesti loomakaitse selts esitas Karjakülas asuva Baltimaade suurima karusloomafarmi tegevuse suhtes kuriteoteate.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.