Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loomakaitsjad esitasid karusloomafarmi suhtes kuriteoteate
Liikumise Loomade Nimel poolt eile ETV saates Pealtnägija avalikustatud videotes ja piltidel on näha Karjaküla farmi kitsastes tingimustes ning traatvõrest põrandal elavaid karusloomi, nende rohkeid vigastusi, haavu, näritud sabasid, silmatraumasid ja palju muid karusloomade pidamise nõuete eiramisi.
Seetõttu tegi loomakaitse selts pöördumise veterinaar- ja toiduametile, politsei- ja piirivalveametile ning keskkonnaametile. Seltsi juhatuse liikme Tania Selarti kinnitusel on neile teadaoleva info põhjal piisavalt tõendatud ASi Balti Karusnahk tegevuse Karjaküla farmis minkide ja rebaste pidamisel vastavus karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule.
"Videomaterjalist on näha, et mitmete minkide ning rebaste osas on loomapidamisnõuete täitmata jätmine viinud looma julma kohtlemiseni," kinnitas ta. "Meediale avaldatud tõenditest ei jää kahtlust, et loomadel esinevad vigastused on tekkinud ja süvenenud pikema aja jooksul ning on pidanud olema seetõttu loomapidajale teada," märkis Selart. Eile avaldatud videod on filmitud eelmisel aastal salaja.
Raskemad rikkumised kõnealuses karusloomafarmis on seltsi hinnangul tingitud loomapidamisnõuete ning veterinaarnõuete olulisel määral täitmata jätmisest. Nii loomakaitseseadus kui ka loomatauditõrje seadus rõhutavad peetavate loomade tervise kaitse tagamise kohustuse olulisust. Loomakaitseseadus sätestab loomaomaniku kohustuse kasutada loomapidamisel vahendeid või seadmeid, mis looma ei vigastaks.
Samuti on loomaomaniku kohustus kontrollida karuslooma tervist ja heaolu nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Seadus kohustab tagama loomale ka kõik eluks ja heaoluks elementaarselt vajaliku, sealhulgas kindlas koguses sööta ja joogivett, regulaarse hoolduse ning sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust.
Ka on seltsi hinnangul tähelepanuväärne, et ettevõte tegutseb tegevusluba nõudval tegevusalal juba aastaid ilma vastava tegevusloata. Karistusseadustik keelab tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav, nähes juriidilisele isikule sellise tegevuse eest karistusena ette kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi.
"Hoolimata sellest, et tegu on šokeerivate leidude ja häirivate vaatepiltidega, pole neis kahjuks midagi uut," kinnitas liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering. "Äravahetamiseni sarnaseid kaadreid on võimalik näha samalaadsetes videouurimustes, mis on viidud läbi teistes Euroopa riikides, sealhulgas Soome ja Taani karusloomafarmides," selgitas ta.
Meringi sõnul annavad korduvad rikkumised selgelt märku, et probleem ei peitu üksikutes lohakates farmerites, vaid karusloomakasvatuse põhiolemuses – loomadele pole võimalik ega soovitagi tagada häid tingimusi, kui äriline kasum on põhiline eesmärk.
Liikumine Loomade Nimel usub, et metsloomade koht pole puuris ning farmikeskkond põhjustab neile füüsilisi kannatusi, suurt stressi ja vaimseid häireid. Liikumine peab vajalikuks avalikkust karusloomakasvatuse olukorrast teavitada, kuna suur osa tarbijaist pole karusnahatootmise tagamaadega kursis. Liikumine leiab, et karusloomakasvatuse puhul on tegu ajast ja arust loomade ärakasutamise vormiga, mille väljund ei ole inimese eluks hädavajalik.
Karusloomakasvandused on täielikult keelustanud Horvaatia, Austria, Suurbritannia, Holland ning 2013. aasta märtsist ka Sloveenia.
Osaliselt on karusloomakasvatus keelatud Taanis, Itaalias, Rootsis ja Šveitsis.
Hetkel kuum
Hiljuti koguti Soomes kodanikealgatuse raames 70 000 allkirja karusloomakasvanduste keelu poolt, mis tähendab, et Soome parlament hakkab karusloomakasvanduste keelustamist menetlema. Liikumine Loomade Nimel on algatanud allkirjade kogumise, et keelustada karusloomakasvandused ka Eestis.
Karjaküla karusloomafarmis on ligikaudu 150 000 minki, 22 000 rebast ja 1500 kährikut. Aastast 2010 puudub Karjaküla karusloomakasvanduse omanikul Balti Karusnahal minkide ja kährikute pidamise tegevusluba.
Loomade Nimel on Eesti loomaõiguslaste liikumine, mille tegevus sai alguse 2006. aastal. Aastate jooksul on liikumine korraldanud erinevaid üritusi eemärgiga teavitada avalikkust loomade olukorrast meie ühiskonnas.
Eesti Loomakaitse Selts on loomasõpru koondav mittetulundusühing, mille missiooniks on abi vajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine, loomasõbraliku eluviisi edendamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Seltsil on üle Eesti ligi 550 liiget. Alates 2006. aastast on selts Euroopa Liidu juures tegutseva lobbiorganisatsiooni Eurogroup for Animals liige.
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele