Loomakaitsjad esitasid karusloomafarmi suhtes kuriteoteate

Raskemad rikkumised kõnealuses karusloomafarmis on seltsi hinnangul tingitud loomapidamisnõuete ning veterinaarnõuete olulisel määral täitmata jätmisest. Nii loomakaitseseadus kui ka loomatauditõrje seadus rõhutavad peetavate loomade tervise kaitse tagamise kohustuse olulisust. Loomakaitseseadus sätestab loomaomaniku kohustuse kasutada loomapidamisel vahendeid või seadmeid, mis looma ei vigastaks.

Samuti on loomaomaniku kohustus kontrollida karuslooma tervist ja heaolu nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Seadus kohustab tagama loomale ka kõik eluks ja heaoluks elementaarselt vajaliku, sealhulgas kindlas koguses sööta ja joogivett, regulaarse hoolduse ning sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust.

Ka on seltsi hinnangul tähelepanuväärne, et ettevõte tegutseb tegevusluba nõudval tegevusalal juba aastaid ilma vastava tegevusloata. Karistusseadustik keelab tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav, nähes juriidilisele isikule sellise tegevuse eest karistusena ette kuni 32 000 euro suuruse rahatrahvi.

"Hoolimata sellest, et tegu on šokeerivate leidude ja häirivate vaatepiltidega, pole neis kahjuks midagi uut," kinnitas liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering. "Äravahetamiseni sarnaseid kaadreid on võimalik näha samalaadsetes videouurimustes, mis on viidud läbi teistes Euroopa riikides, sealhulgas Soome ja Taani karusloomafarmides," selgitas ta.

Meringi sõnul annavad korduvad rikkumised selgelt märku, et probleem ei peitu üksikutes lohakates farmerites, vaid karusloomakasvatuse põhiolemuses – loomadele pole võimalik ega soovitagi tagada häid tingimusi, kui äriline kasum on põhiline eesmärk.

Liikumine Loomade Nimel usub, et metsloomade koht pole puuris ning farmikeskkond põhjustab neile füüsilisi kannatusi, suurt stressi ja vaimseid häireid. Liikumine peab vajalikuks avalikkust karusloomakasvatuse olukorrast teavitada, kuna suur osa tarbijaist pole karusnahatootmise tagamaadega kursis. Liikumine leiab, et karusloomakasvatuse puhul on tegu ajast ja arust loomade ärakasutamise vormiga, mille väljund ei ole inimese eluks hädavajalik.

Karusloomakasvandused on täielikult keelustanud Horvaatia, Austria, Suurbritannia, Holland ning 2013. aasta märtsist ka Sloveenia.

Osaliselt on karusloomakasvatus keelatud Taanis, Itaalias, Rootsis ja Šveitsis.