Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 11. juuni 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskkonnatasud ei mõjuta oluliselt enamiku ettevõtete majandusotsuseid

Täna tutvustati uuringut keskkonnatasude mõjust ettevõtete käitumisele ja konkurentsivõimele ning loodusvarade kasutamisele ja saaste vähendamisele aastatel 2000–2011.

Keskkonnatasude mõju ettevõtetele sõltub sellest, millises valdkonnas ettevõte tegutseb. Uuringu raames korraldatud keskkonnatasu maksvate ettevõtete küsitluse tulemustest järeldub, et enamik ettevõtteid ei pea keskkonnatasusid oma majandusotsuseid mõjutava tegurina oluliseks, kuna nende jaoks ei ole keskkonnatasude osakaal kuludes suur. 2011. aastal jäi 84 protsendil ettevõtetest keskkonnatasude osakaal alla viie protsendi ettevõtte kogukuludest.  

Ettevõtete keskkonnakasutust ja keskkonnakaitselisi investeeringuid mõjutavad uuringu järgi pigem kehtestatud keskkonnanõuded kui keskkonnatasud. Pooled ettevõtted märgivad, et keskkonnatasud ei motiveeri neid keskkonnamõju vähendamiseks investeerima ja vaid 20 protsenti ettevõtetest peab keskkonnatasusid peamiseks investeeringu tegemise põhjuseks. Samuti plaanivad ettevõtted oma investeeringuid eelkõige lähtuvalt tootmisprotsesside uuendamise vajadustest ning kulude kokkuhoiust. Nenditakse, et ettevõtted on huvitatud pakutavast saastetasude maksmise asendamise võimalusest, mille abil oleks võimalik investeerida saastetasu maksmise asemel keskkonnahoidu.

71 protsenti ettevõtetest arvas, et keskkonnatasudel ei ole Euroopa Liidu teiste riikidega võrreldes konkurentsivõimet pärssivat toimet. Küll aga toodi välja ebaõiglane konkurents kolmandate riikide (sh eelkõige Venemaa) ettevõtetega, kellel ei ole selgeid keskkonnanõudeid ja keskkonnatasusid, mistõttu võib nende tootmistegevus olla saastavam ja selline olukord tagab neile olulise konkurentsieelise.

Küsitlus näitab, et ettevõtjates on vastuseisu põhjustanud keskkonnatasude pidev kasv ning järsk ja pikemalt ette planeerimata tõus. Keskkonnatasude stabiilsust ja pikaajalist prognoositavust on ettevõtete hinnangul vaja keskkonnakaitseliste investeeringute kavandamiseks.

Eestis on 2010. aasta seisuga 1691 keskkonnatasude maksjat, kellest küsitluses osales 324 ehk 19 protsenti.

Uuringu korraldasid Säästva Eesti Instituut ja SEI Tallinn koostöös Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskusega RAKE. Uuringu tellis Riigikantselei koostöös Keskkonnaministeeriumiga ja see on valminud tarkade otsuste fondi rahastamisel.

Uuring on leitav SIIT

.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960