Maaülikool areneb koos ettevõtjatega

Sel sügisel avatakse uus õppekava, kus esmakordselt hakatakse õpetama inglise keeles  veterinaarmeditsiini, eriala on tasuline ning suunatud eelkõige välisriikidest tulevatele tudengitele. „Muutus ka mitme õppekava nimi – rakendushüdrobioloogiast sai vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia, maastikukaitsest ja –hooldusest sai keskkonnakaitse, maastikuarhitektuurist sai keskkonnaplaneerimine ja maastikukujundus. Mitmest eraldiseisvast erialast on saanud spetsialiseerumine – loomakasvatussaaduste tootmise õppekaval saab spetsialiseeruda kalakasvatusele või loomakasvatusele, metsanduse õppekaval metsamajandusele või metsatööstusele, geomaatika õppekaval maa-ja kinnisvarakorraldusele või geodeesiale, tehnika ja tehnoloogia õppekaval tootmistehnikale, ergonoomikale või energiakasutusele,“ kommenteeris Lorenz .

Kaasaegsed õppetingimused on tagatud

Maaülikoolil on väga hästi välja arendatud linnak, kus on kaasaegsel tasemel õpperuumid, tehniline varustus ja laborid.

„Järkjärgult oleme õppehooneid kaasajastanud ning näiteks eelmisel aastal sai valmis renoveeritud Tehnikamaja, mille ventilatsiooni-, kütte-, elektri- ja soojustussüsteem teevad sellest loodussõbraliku ja rohelise õppehoone. Oleme koondunud ühtsesse ülikoolilinnakusse, kus jalutuskäigu kaugusel on olemas nii õppehooned kui ka ühiselamud ja spordihoone,“ rääkis Lorenz.

Teooria on seotud praktikaga

Praktikavõimalused on väga mitmekesised ning ülikool on teinud palju koostööd vilistlastega, kelle abiga on täiendatud praktikakohtade nimistut erinevate ettevõtete, riigiasutuste ja talumajapidamistega.  Maaülikooli hariduse üks põhimõtetest see, et teoreetiline õpe oleks tihedalt põimitud praktikaga. „Selleks on meil ka endal mitmeid praktikabaase nagu Järvselja, Rõhu ja Polli baasid. Lisaks on võimalus läbi erinevate projektide sooritada praktikat ka välisriikides, saades nii hindamatu ja väärtusliku kogemuse,“ selgitas Lorenz.

Õpilased vajavad rohkem praktikat, et tulevased spetsialistid vastaksid enam tööandjate ootustele.

Anneli Lorenzi sõnul oleks ülikoolil hea meel, kui oleks rohkem ettevõtjaid, kes oleks valmis võtma üliõpilast praktikale ning teda seal ka toetama ja juhendama, et noor õpiks teoreetilisi teadmisi igapäevaellu rakendama. „Ettevõtjad saavad kindlasti panustada ka õppekavade arendamisse, et tulevased spetsialistid vastaksid enam tööandjate ootustele. Ülikooliellu saab panustada ka parimate tudengite tunnustamisega. Mitmed ettevõtted on loonud koostöös ülikooli Joosep Tootsi sihtasutusega omanimelised stipendiumid valdkonna üliõpilastele, et neid õpingute käigus toetada ning seejärel saada oma ettevõttesse tööle noor spetsialist, kelle ülikooliteadmistest on edaspidi ettevõtte arengus suur panus.  Ühtlasi on stipendiumi väljapanemine hea võimalus ühiskonda panustada ning näidata end eduka ja hooliva ettevõtjana,“ rääkis Lorenz. „Lisaks sellele, et Maaülikool on kasvulavaks noortele spetsialistidele, on tegemist siiski teadusasutusega, kust ettevõtja saab uusi teadmisi, oskusteavet ning nõu. Meie teadlased on pädevad aitama iga probleemi korral ning koostöös võib algatada ka mitmeid maaelu arendamiseks suunatud projekte või teaduskatseid. Selleks tuleks julgelt ühendust võtta ning siis saab juba mõlemale poolele sobiva lahenduse leida“.