Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurisime kolleegidelt ja koostööpartneritelt, milline mees on praegune Maaülikooli rektor.

Mõistev suhtumine ja inimlikkus

Rektoraadi sekretäri Monika Ojakivi sõnul on tegu inimliku ja positiivse inimesega. „Ennekõike iseloomustan oma ülemust sõnaga inimlikkus. Oma olemuselt on ta väga soe, positiivne ja suure empaatiaga inimene ning see kandub edasi igapäevastesse tegemistesse. Ta ei ole käehoidja tüüp ning eeldab, et inimesed teavad ja teevad oma tööd ilma, et seda peaks neile ütlema. Siiski ei tohi ennast kunagi lasta petta arvates, et ta ei jälgi, mida alluvad teevad,“ sõnas Ojakivi. „Mait jälgib ja hindab väga, kui asjad on korras, andestab eksimused, kui põhjendus on aus ja adekvaatne ning noomib, kui asi noomimist väärt. Oleme koos töötanud aastast 2008 üksteist austades ja usaldades. Need on väärtused, mille nimel tasub hommikuti heal meelel tööle tulla.“

Rektor on hea inimestetundja

„Mait Klaassen on avatud suhtleja ja hea inimestetundja. Seda nii otseses kui kaudses mõttes. Ta tõesti tunneb oma ülikooli inimesi ja ei pea paljuks neid sõbralikult tervitada ning küsida: „Kuidas läheb?,“ iseloomustas kolleegi EMU Majandus- ja sotsiaalinstituudi juht Ants-Hannes Viira. „Soovin talle meelekindlust ja läbimõeldud otsuseid Eesti kõrgharidus- ja teadusmaastikul Maaülikooli ja Maaülikoolile omaste vastutusvaldkondade arendamisel! Jõudu ja tervist kõige sellega toimetulekuks!“

Rektor Klaassen on tõeline ülikooli patrioot

Maaülikooli professor Kalev Sepp kirjeldab kolleegi kui värvikat isiksust.

„Minu vahetu tutvus rektor Mait Klaasseniga algas tema taasvalimisest Eesti Maaülikooli rektoriks 2007. aastal. Arvan, et Mait on olnud Maaülikoolile hea rektor. Eesti haridusmaastikul on ta väärikalt kaitsnud Maaülikooli huve ja edukalt vastu seisnud suurte ülevõtmiskatsetele. Mis kõige tähtsam - ta on hinges tõeline ülikooli patrioot. Ta on uhke, et ta on ülikooli kasvandik, omandatud veterinaaridiplom ei ole teda kusagil hätta jätnud.  Rektor Klaassenil on avatud juhtimisstiil – tema uks on alati lahti nii ülikooli töötajatele kui üliõpilastele, mistõttu on ta loonud maaülikooli sõbraliku ja avatud meelega töökeskkonna. Ta viib end töötajate probleemidega kurssi, kuid samas ei sekku ta väga palju allüksuste juhtimisse ning laseb oma meeskonnal rahulikult toimetada,“ kirjeldas kolleegi Sepp.

Mait Klaassen on rahvamees, selle sõna kõige paremas mõttes. „Mait leiab iga inimesega ühise keele ning jututeema kõigiga, sest tal on lai silmaring ning teadmisi väga mitmetest valdkondadest. Tal on ka äärmiselt lai suhtlusringkond, mistõttu on tal alati varnast võtta tuttav, kes appi tõttab, kui endal peaks valdkonna süvateadmisest puudu jääma,“ ütles Sepp. „Inimesena on Mait sooja südame ning hea huumorimeelega, võõras ei ole talle ka laulu- ja pillimäng, kuid peamise aja veedab ta siiski kas järvel kalastades, metsas küttides või garaažis oma „plekist pruudi“ juures. Vanatehnika uuele elule aitamine on see kirg, mis aitab pingelisest rektoritööst tekkinud stressi maandada. Soovin rektor Klaassenile jaksu ja tarmukust Eesti Maaülikooli vankri vedamisel ning õnne ja tervist, sest need on ellujäämise peamised sambad.“

Loomaarst on ühiskonnaarst

Anu Aida juht ja Maaülikooli vilistlane Anu Hellenurme meenutab kooliajast seda, et Mait Klaasseni praktikumid olid alati väga oodatud ning neist ei üritanud keegi viilida. „Praktikad olid hästi läbimõeldud ja praktilise, elulise sisuga. Mait innustas meid õppima!Tema üks põhimõtetest oli, et loomaarst on ühiskonnaarst, kes peab suutma suhelda,“ meenutas Hellenurme. „Kuna olen tegev vilistlaskogus, siis saan öelda, et praegune koostöö rektoriga on väga hea, Maitu iseloomustab ära tegemise tahe – kui midagi on ette võetud, siis see viiakse ka lõpule. Ta suudab innustada inimesi tegutsema.“

Koostöö ettevõtja ja ülikooli vahel peab olema loomulik protsess

Lisaks teooriale vajavad õppurid praktilisi teadmisi. Grüne Fee Eesti AS on ettevõte, kus Maaülikooli aianduseriala õppijad näevad elu praktilist poolt.

„Oleme Maaülikooli ja rohkem selle aiandusosakonnaga koostööd teinud mõnda aega. Kokkupuudetel rektoriga on temast jäänud kuvand kui pühendunud ja aktiivse eluhoiakuga mitmekülgsest inimesest,“ rääkis ettevõtte juht Raivo Külasepp. „Edaspidiseks sooviks, et  tal oleks piisavalt võimalusi tegelda asjade ja ettevõtmistega, mis talle endale rahulolu pakuvad ja elust mõnu tunda võimaldavad.“

Teadus areneb koos ettevõtlusega ja vastupidi

Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas toob välja olulisema: õppetöö, teadus ja praktiline põllumajanduse nõustamine tuleb ühendada.

„Tihti vaadatakse asutuse ajalugu selle juhi ametisoleku perioodi põhjal. Kui mõelda, et mille poolest jääb silma Mait Klaasseni poolt juhitav EMÜ, siis kindlasti selle koondumisega Põhja-Tartu Maaülikooli linnakuks. Õppehoonete planeerimine ja

ehitamine on oluline kuid veelgi tähtsam on see, et kuidas ühildada õppetöö, teadus ja praktiline põllumajanduse nõustamine. Siin on palju ära teha kõigil põllumajanduses tegutsevatel firmadel ja ettevõtetel. Üheks eesmärgiks peab kindlasti olema see, et kuidas paremini varustada EMÜ õppejõudusid ja teadureid oma eriala uusimate ja parimate teadmistega ning kindlasti ka praktiliste kogemustega. Samas ka vastupidi, et kuidas ülikooli teadmised paremini tootjateni jõuaks,“ kommenteeris Ameerikas. „Hea näide sellelt alalt on Mait Klaasseni poolt sõlmitud Maaülikooli ja Baltic Agro vaheline koostööleping. Ühiselt on juba kümmekond aastat antud välja stipendiumeid teaduslikeks uurimistöödeks, iga-aastane põldkatsete varustamine uusimate toodetega ning äsja valminud taimefüsioloogia labor ning õppeklass said sisustatud just nii nagu kaasaaegseks õppetööks vaja.“

ELULOOLIST - kes on Mait Klaassen?

Sündinud 23.01.1955

1973 lõpetas Tartu 5. keskkooli1978 lõpetas Eesti põllumajanduse akadeemia veterinaarmeditsiini eriala1989 veterinaariateaduste kandidaat1993–1996 Eesti põllumajandusülikooli rektor (Eesti maaülikooli endine nimetus)1997–1999 haridusminister1999–2000 Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor2000–2004 Võru maavanem2004–2007 riigikogu liige2008 kuni praeguseni Eesti maaülikooli rektor

Autasud: Valgetähe IV klassi teenetemärk

Soome Vabariigi Lõvi ordeni komandörijärk;Politsei, Piirivalve ja Kaitseliidu teenetemärgid

Loominguline tegevus: 

teadus- ja populaarteaduslikud artiklid ning publitsistika peamiselt veterinaarmeditsiini valdkonnas

Ühiskondlik tegevus:  Jahimeeste Selts, Vanasõidukite klubi Unic

Huvialad: kalandus, jahindus, ehitus, vana tehnika restaureerimine