Maamessil pikendasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Baltic Agro tegevdirektor Ants Puusta koostöölepingut.
Eelmine, viis aastat kehtinud leping oli edukalt mööda saanud ja nüüd oli aeg seada uusi eesmärke. Baltic Agro varustab jätkuvalt Maaülikooli teadureid põldkatseteks vajalike tarvikutega ning uudisena sisustab äsjavalminud Taastuvate Loodusressursside Teaduskeskuses ühe labori omapoolse sisustusega.
Jätkub ka Baltic Agro nimeliste stipendiumite väljaandmine teadustööde toetamiseks. Heaks tavaks on saanud Baltic Agro spetsialistide osalemine külalislektoritena õppetöös.
Eelmisel aastal korraldati esmakordselt Eesti Maaülikooli Rõhu Katsejaamas Viljeluspäevad, kus osales kahel päeval kokku ligi tuhatkond põllumeest ja spetsialisti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Taoline jätkuv, mõlemale poolele kasulik, koostöö annab kindlasti Maaülikoolile juurde praktilisi lahendusi ning tõstab õppetöö taset.
Seotud lood
Eesti Maaülikooli bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja rakenduskõrgharidusõppesse esitati tänavu 870 õppekohale kokku 3453 avaldust.
Ehkki Maamess koosneb mitmest eri osast, on traditsiooniliselt selle keskmes põllumajandus. Huvitavaid leide oli nii suurtel tegijatel kui ka väiketootjatel.
Täna, 20. veebruaril, toimub uue teaduskeskuse ja Baltic Agro ASi abil rajatud labori avamine.
Alates 1. novembrist asus Eesti Maaülikoolis biosfääri-atmosfääri vastasmõjude eriala nimetatud professori ametikohale tööle Dr. Peter C. Harley USA-st.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.