Täna, 2. septembril toimuval õppeaasta avaaktusel tervitab Eesti Maaülikool 797 bakalaureuse, 308 magistri- ning 35 doktoriõppe uut üliõpilast. Nendele lisandub 28 välistudengit, kes tulevad Eesti Maaülikooli õppima loomaarstiteadust või maastikuarhitektuuri.
Esmakordselt avatakse pikaaegsete traditsioonidega loomaarstiõppes eestikeelse õpperühma kõrvale õpperühm, kelle õppetöö toimub inglise keeles. Kokku alustab või jätkab Eesti Maaülikoolis käesoleval õppeaastal õpinguid 4678 üliõpilast.
“Varasemaga võrreldes osutusid tänavu senisest populaarsemaks magistriõppe õppekavad, mis annab kinnitust Eesti Maaülikooli kui praktilise suunaga õppekavu ning paindlikku õppekorraldust pakkuva kõrgkooli kohta, sest magistriõppe puhul hinnatakse suuresti võimalust õpingute kõrvalt töötada,“ sõnas Eesti Maaülikooli õppeprorektor Paavo Kaimre. Kaimre hinnangul mõjutab õppimishuvi kasvu magistriõppesse ilmselt ka see, et mitmel seni ainult tasulisel õppekaval ei pea sisseastuja käesoleval aastal õppemaksu tasuma.
Teadustöötajate järelkasvu tagamiseks ülikooli vastutusvaldkondades avas Eesti Maaülikool doktoriõppes lisaks haridus- ja teadusministeeriumiga sõlmitud tulemuslepingu 24 õppekohale 11 täiendavat õppekohta, mida rahastatakse teadus- ja arendustöö projektidest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Maaülikoolis osutusid sel aastal populaarseimateks õppekavadeks loodusturism, keskkonnakaitse ning maamajanduslik ettevõtlus ja finantsjuhtimine, kus laekunud avalduste arv oli Eesti suurimaid.
Seotud lood
Eesti Maaülikooli bakalaureuse-, ehitusinseneri-, loomaarsti- ja rakenduskõrgharidusõppesse esitati tänavu 870 õppekohale kokku 3453 avaldust.
Jälle on üks hooaeg lõppemas ning 2025. aasta saagid on peagi salves. Aasta oli meil taas keeruline, oma jahedate ilmade ja rohkete sademetega, nagu tavaliselt – põllumajanduses ei hakka kunagi igav. Ka maailmas toimus sel aastal palju. Jätkub Venemaa agressioon Ukrainas, Ameerikas valiti uus president, kes hakkas koheselt tolle ja tariife rakendama ning Lähis-Idas algas uus sõda. Kõik need sündmused mõjutavad otseselt maailma väetiste turul toimuvat, seda nii nafta, gaasi, kui ka tooraine hindade läbi. Samuti on muutumas väetiste tarbimine ja nõudlus erinevates piirkondades, sest enese toiduainetega varustatuse vajadusest on maailmas väga hästi aru saadud.