Suurimad terakaod tekivad enne ja pärast viljakoristust

Ka mullu jäi seetõttu koristamata ca kakskümmend protsenti külvatud teraviljast. Kuid kombainist põhjustatud terakaost on suuremad hoopis terakaod, mis tekivad enne ja pärast koristamist. Neist räägitakse vähem, sest need pole silmaga kohe näha ja on vaid tagantjärgi arvatavad. Kombainist põhjustatud terakadu pole märkimisväärne, kui võrrelda seda teiste kaoallikatega. Paljude teadlaste arvates moodustab kombainist põhjustatud terakadu kogu kaost 7-13 protsenti. Suur osa kaost moodustavad koristuseelsed ja koristusjärgsed kaod vastavalt 63-70 ja 20-23 protsenti.

Olgugi, et tänapäeva kombainid on varustatud moodsate elektrooniliste seadmetega nii terakao, niiskuse, põllu saagikuse jpm määramiseks on põldu varisenud terad kõigile näha ja „peasüüdlaseks“ jääb kombain koos tema juhiga. Kui vene kombainidel oli kombainiehitaja ja põllumehe vahel kokkulepitud terakao piirväärtuseks kogu kaost 2,5 protsenti, siis tänastel Lääne kombainidel on see tuntavalt väiksem. Terakadu, mis määratakse kombaini terapunkrisse mineva terade hulga ja põllule jääva terade vahel suhtega on kuiva ja umbrohupuhta vilja koristamisel üsnagi tõene.

Koristuskadude vähendamisel tuleks suuremat tähelepanu pöörata just koristuseelse ja –järgse kadude vähendamisele. Koristuseelset terakadu suurendab ebaõige sortide valik ja viljade struktuur, kevad ja kasvuperioodi hooldustöödega hilinemine. Umbrohtunud ja lamandunud vilja ei korista üksi kombain rahuldavalt.

ASi Konekesko tootejuht MARKO MIRME

Terakaod on väga suhteline teema. Peale kombaini terakadude tekivad kaod ka mujal. Näiteks ilmastikust (vili lamandub, tugev vihm või mõnikord isegi rahe lööb rapsikaunad lahti jne). Või siis hoopis transpordil – nägin Võrumaal, kus kurvis oli vili üle haagise serva maanteele varisenud või kui veokamees ei ole rapsikoormale katet peale pannud, siis maanteel sõiduauto klaasil on veoki taga sõites kuulda krõbinat, kui raps vastu akent lendab. Kombaini puhul aktsepteeritakse enamasti kuni 1% terakadusid. Reaalselt määrab kombaini kao suuruse juht, kuna igapäevaselt peab juht kombaini hooldama ja seadistama. Kadusid saab vähendada/suurendada kombaini seadistuste ja liikumiskiirusega koristamisel. Lisaks kombani seadistamisele on oluline roll ka umbrohu osakaalul. Kui põld on hästi haritud ja vili on puhas, siis töötab ka kombain paremini. Teine mõjur on niiskus. Mida suurem on koristamisel niiskus, seda suuremad on kaod. Viimane asi, mis mõjutab kadusid, on kombaini tehnilised lahendused. Kuna meie piirkond on koristamise mõttes suhteliselt raske, siis on oluline, et kombainil oleks suured eralduspinnad ja korralik puhastussüsteem. Kombainitootjate lõikes leidub meie tingimustele sobivamaid ja mitte nii hästi sobivaid mudeleid.

Eesti kombainipark on praegu selline, et väiksemad põllumehed on suutnud soetada üsna palju korralikke masinaid. Seda peamiselt tänu ELi toetustele. Ka suuremad põllumajandusettevõtted on palju investeerinud koristustehnika uuendamisse, kuid seal näen veel arenguruumi. Õnneks leevendavad suurettevõtete vajadust teenusepakkujad. Eesti kombainiparki hindan viiepalli süsteemis tubli 3+ või isegi 4.

  Tasub teada: Mida teha terakadude vältimiseks?

VALIDA head kultuurid ja teostada harimine ning taime kaitse korrektselt. SOETADA tingimustele sobiv kombain.KORISTADA õigel ajal (küpsusstaadium ja niiskus).HOOLDADA kombaini (jälgida peksu ja puhastussüsteemide korrasolekut).SEADISTADA õigesti kombain.VALIDA õige koristuskiirus.HEA logistika (et kombain teeks võimalikult palju tööd siis, kui vili on kõige paremas koristusstaadiumis).

Autor: Ilmar Karjane