Mahepõllumajanduse ülesanne Eestis on jõuda mahe­toidu pakkumisel lähema kümne aasta­ga 10–15 protsendini toidu­turust. Siis on valdavalt maheda eelistajate esmane tungiv soov kaetud, näitavad senine areng Põhjamaades.
“Toetusteki” tirimine selle juures ei loo lisaväärtust Eesti toidulauale tervikuna: võidad toidu mahus, kaotad sortimendis. Meie mahetootjaid on toetatud ca 100eurose pindalamaksega hektari kohta, mis on euroliidu väikseim. Seetõttu on ka mahetoidu töötlemise ja turustamise areng naaberriikidest aeglasem. 
Tootlikkus langeb. Arengut mõjutavad investeerimisvõime ja üleminek tavakülvikorralt mahekülvikorrale. Mahetootmisel kahaneb nii taime- kui ka loomakasvatuse tootlikkus mitu korda. Uuenenud kulude-tulude jaotuse leidmine, mis majanduslikult toimiks, võtab koos õppimise ja harjutamisega oma aja, enne kui majapidamine uude tasakaalu lülitub.
Väikesel turul on loomulik, et iga “mahekübe” teeb väetisemüüjatele hingepiina. Igas mahehektaris näevad nad kadunud turgu ja asuvad seda häälekalt kritiseerima. Töötlemisvõimsuste nappust mahemeestele ette heita on kiuslik. Meie madala toetusmäära juures on kiiduväärt iga algatus, mis mahetoote müüki edendab.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele